Eesti üks olulisemaid infosüsteeme otsib juhtivarendajat

Eesti riigis on palju olulisi infosüsteeme, aga vaid üksikud liigutavad miljardeid eurosid ja suunavad seeläbi terve riigi toimimist. Üks selliseid on struktuurifondide infosüsteem (SFOS), mida arendab Nortal ja kes otsivad juurde ühte head juhtivarendajat.

Mis on SFOS, kuidas seda tehakse ja millist inimest juurde vaja on, räägib Nortali projektijuht Mattias Saks, kes oma meeskonda lisa otsib.

Mis süsteem on SFOS, mille arendamisega sinu tiim Nortalis tegeleb?

SFOSis menetletakse Eestis välja antavaid Euroopa Liidu struktuurifondide toetusi. Tegu on Eesti jaoks kriitilise tähtsusega infosüsteemiga, sest läbi selle liigub käesoleval rahastusperioodil ligikaudu kolm ja pool miljardit eurot.

Keda sa oma tiimi otsid?

Otsin juhtivarendajat. Meil on seitsmeliikmeline arendajate meeskond. Juhtivarendaja saaks nende juhiks, korraldaks igapäevaseid ülesandeid, hoolitseks inimeste arengu eest ning oleks analüütikutele toeks.

See peab olema inimene, kellele sobib töö inimestega, kuna ta töötab tihedalt meeskonnaga koos. Regulaarselt teeb one on one koosolekuid ning on kursis nende tööalaste murede ja rõõmudega.

Arendusmeeskonna eest tervikuna hoolitsen mina. Lisaks on tiimis vastutavad rollid: juhtiv arendaja, testija ja analüütik. Nemad jälgivad protsessi, mõnel juhul on ka otseselt inimeste juhid.

Kas ta ise peab ka koodi kirjutama?

Jah, seda jõuab ka teha. Ma ütleks, et suhe on 50-50. Pool ajast kirjutad koodi ja pool ajast võtavad muud tegevused. Selles mõttes on tegu mitmekülgse ja arendava rolliga.

Mis on see suur ülesanne, mida juhtivarendaja teie juures tegema hakkab? Kas see suur infosüsteem valmis teha?

Süsteemi on juba 15 aastat ehitanud, nii et “valmis” on suhteline mõiste. Põhimõtteliselt on ta praegu ka valmis, sest kõik töötab ja toetuseid saab välja anda, aga süsteem areneb kogu aeg edasi. Riigipoolsed ja Euroopa-poolsed nõuded muutuvad, lisaks me toome süsteemi praegu erinevaid uusi tegevusi sisse.

Meil on kõrvuti vana infosüsteem ja uus, nii et me toome vanast tükke uude üle ja võtame seejuures kogu töövoo tükkideks lahti, et leida vastus küsimusele: kas täna on endiselt mõttekas teha asju nii, nagu kunagi sai tehtud. Hea süsteem areneb pidevalt ja käib ajaga kaasas.

Nii et see inimene saaks juhtida Eesti mõistes ühe väga suure ja olulise infosüsteemi arendust?

Jah. Tehniliselt huvitav väljakutse on ka see, et riigi soov on erinevaid teisi toetuste andmise infosüsteeme koondada ja protsessi tõhusamaks muuta.

Süsteem muutub suuremaks ja riigis kesksemaks, mistõttu me oleme hakanud oma arhitektuuriplatvormi muutma. See on suur projekt. Millised tükid peaksid olema eraldi rakendused ja millised koos, see kõik on hetkel töös ja uus inimene saaks tulla kohe protsessi sisse.

Millised ootused teil selle inimese oskustele ja kogemustele on?

Kõige olulisem on, et ta oleks juba infosüsteeme arendanud ja puutunud kokku relatsioonilise andmebaasiga. Ta peaks olema kindlasti kokku puutunud nii back-endi kui front-endi tehnoloogiatega. Meie meeskonnas on kõik full stack arendajad ehk teevad andmebaasi, front-endi, back-endi. Ootame uuelt inimeselt sama. Spetsiifilised oskused on paljuski õpitavad.

Meie vana keskkond on täna vanematel veebiraamistikel ehitatud Java rakendus. Uue keskkonna back-end on täna Java Spring raamistikul ehitatud REST API-ga rakendus, front-end on AngularJS.

Rakendus kasutab Oracle’i andmebaasi, aga seoses muudatustega lisanduvad tulevikus rakendustepõhised PostgreSQL andmebaasid. Uued back-endid hakkavad olema Java Spring Boot REST API-ga rakendused ja front-endis plaanime võtta kasutusele uuemaid Angulari versioone.


Minu kolleegid

Mattias Saks

Project Manager

Sander Sepp

Team Lead


Kas uus inimene peaks kõiki neid tehnoloogiaid nii hästi valdama, et tuleb istub maha ja hakkab tegema?

Ta võiks olla nende asjadega tegelenud, aga ta ei pea esimesel päeval kohe nullist kõike oskama.

AngularJS ise on sisuliselt ju JavaScript, nii et me ei pane eelduseks, et ta oleks kindlasti just AngularJS kogemusega. Võib-olla tal on hoopis Reacti või Vue kogemus, mis on kõik lõpuks JavaScript raamistikud ja lahendavad sarnaseid probleeme.

Kuna te otsite juhtivarendajat, siis milline peab olema tema eelnev juhikogemus?

Kas ta täna on juhtivas rollis või soovib oma karjääris hüpet teha ja asuda juhtivale kohale, mõlemad variandid on sobivad. Me ei oota ka suure infosüsteemi eest otsast lõpuni vastutamise kogemust. Meeskond on hästi toetav ja kui uus inimene on väiksema kogemusega, siis on tal lihtsalt pikem sisseelamisaeg.

Teeme igale inimesele üsna põhjaliku sisseelamiskava ja see on ju kokkuvõttes meie enda huvi, et ta hakkaks võimalikult kiiresti väärtust looma. Kui me näeme, et inimeses potentsiaali on, siis pole ju mingit probleemi.

Kuidas te seda hindate, kas inimeses on potentsiaali?

Oluline on see, kuidas ja mida ta täna teeb. Kas ta saab sellest lõpuni aru või ta lihtsalt teeb oma asja ära ja kõik. See on väga oluline, et inimese töö oleks juba täna mõtestatud.

Hindame ka inimese arenguvõimet. Nortalis me ootame, et inimestel oleks endal huvi areneda ja ta otsiks selleks võimalusi. Ettevõte ise juba liigub üsna kiire sammuga edasi, mis tähendab, et pead sammu pidama.

Mida see ise enda arendamine tähendab, et tellib endale Amazonist raamatuid ja õhtul loeb neid?

Ka seda. Mina näiteks teen niimoodi. See tähendab, et sa tunned huvi erinevate tehnoloogiate vastu: õpid, uurid, katsetad. Meil on ette nähtud tööajast aeg ka õppimisele ja kui sa oma isiklikku aega kasutad enda arendamiseks, siis see on igati teretulnud.

Tähtis on, et inimene tahab teha head asja ja teha seda hästi. Minu kui projektijuhi ülesanne on tekitada selline keskkond, et inimesed saaksid seda kõike teha, et neile siin meeldiks ja nad oleksid siin õnnelikud.

Räägime juhtimisest ka. Inimeste juhtimine ja programmeerimine on üsna erinevad asjad.

Tõsi. Kõik inimesed sellesse rolli ei sobigi. Ta peab tahtma inimestega suhelda ja seda poolt tööst ka teha. Juhtimiskogemust me otseselt ei oota, aga läheneme sellele küsimusele iga kandidaadi puhul individuaalselt.

Kui keegi nüüd otsustab kandideerida, siis mis edasi hakkab saama?

Esmalt võtame temaga ühendust ja õpime üksteist tundma, räägime lähemalt projektist, ettevõttest, põgusalt mõlema poole ootustest ning lepime kokku kohtumise.

Näost näkku kohtumine on väga oluline mõlemale osapoolele, et me saaksime aru kandidaadi võimekusest, oskustest ja isikuomadustest ning kandidaat omakorda saab lähemalt tuttavaks meiega, organisatsiooniga, projekti ja tööülesannetega. Nii tekib arusaamine, kas mõlemalt poolt on klapp.

Peale esimest kohtumist saab kandidaat tuttavaks ka meeskonnaga, kellega hakkaks igapäevaselt koos tööle. On oluline, et meeskond sobiks uuele kolleegile ja uus kolleeg klapiks ka hästi meeskonnaga.

Miks peaks keegi hakkama mõtlema, et just sellele kohale kandideerida?

Nortal teeb projekte, kus on võimalik luua olulist väärtust – nii individuaalsel tasandil, ettevõttena kui ka laiemalt ühiskonnale. See on meile kõikidele tähtis, et meie tööl oleks vahetu mõju ja meie hääl, ettepanekud oleks kuulda. Samuti, et meie tööl oleks laiem mõõde ja see muudaks midagi paremaks ühiskonnas, ettevõtte klientidele või ettevõtte protsessides, efektiivsuses.

Minu jaoks ongi kõige olulisem, et Nortal on piisavalt suur, et saame teha suuri asju, kuid piisavalt väike, et iga töötaja hääl oleks kuulda, et tal oleks võimalusi nii palju, kui on ambitsiooni. Meil on palju huvitavaid projekte, mis tähendab, et kui üks end ammendab, saab edasi liikuda järgmisse.

Usun, et oluline on ka, et meie lähenemine arendustööle on progressiivne: kui me näeme, et kliendil on millestki kasu, siis pakume lahenduse välja. Kui sellest olulist kasu ei teki, siis pakume alternatiivse lahenduse ja soovitame kliendil raha mujale investeerida.

Kuidas Nortal oma inimeste arengu eest hoolitseb?

Väga mitmel moel. Kogu keskkond soosib ja toetab õppimist. Me ei eelda, et seda peaks tegema vabast ajast, oleme selleks spetsiaalselt tööajast eraldanud aja, mida julgustame kasutama õppimiseks. Seda võib kasutada milleks iganes: loed raamatuid, uurid tehnoloogiaid, käid koolitustel.

Koolitusi võib otsida ise, meil on ka soovitused. Meie inimesed käivad ka ise esinemas või osalevad hackathonidel ja workshoppidel. Meil on ka majasiseseid koolitusi ning eraldi inimene, kes tegeleb töötajate õppimis- ja koolituslahenduste väljatöötamisega kogu Nortali tasandil.

Kuidas käib tööaja mõõtmine?

Nagu enamus valdkonna ettevõtteid kasutame Jirat. See aitab tööajast ülevaate saada ja selle alusel arveldame klientidega. Ühtlasi tagab see paindliku tööaja.

Nii et tööaeg on paindlik?

Üsna paindlik. Minu jaoks on oluline, et inimene oleks mingi olulise osa päevast tiimiga koos. Kaugelt töötamine on tänapäeval norm, kuid oluline on ka see, et tiim toimetab ka päris elus tihedalt koos, saab üksteisega arvestada ja säilib inimlik suhtlus ning mõõde.

Kell 10 igal hommikul on meil tavaks teha standup-koosolek, kus vaadatakse üle, mis eelmisel päeval tehtud sai ja mis täna ära tehakse.

Milline kultuur tiimis on, kas juht otsustab asju või on otsuste aluseks konsensus?

Tiim koosneb lisaks arendajatele ka analüütikutest ja testijatest. Kultuur on pigem konsensuslik. Muidugi on mõned asjad, mis on vaja lihtsalt ära otsustada, aga oluline on kaasata ning anda ka vabadust ja vastutust.

Tähtis on inimestele anda võimalikult palju otsustusõigust ja see tagab, et nad võtavad ka rohkem vastutust ja seejuures ise õpivad. Teevad ka vigu, aga kuidas sa muidu arened.

On palju ka neid küsimusi, kus ei olegi juhil alati kõige paremaid vastuseid ning ettepanekud tulevad just meeskonnast, oma ala ekspertidelt.

Miks sulle endale meeldib Nortalis töötada?

Ma töötan koos Eesti ja maailma tippspetsialistidega, mul on kolleegid üheksas erinevas riigis Lähis-Idast USAni, ma saan hästi areneda ja teha samal ajal väga olulisi asju. Ma saan mõjutada seda, mida tehakse ja teha asju alati paremaks. Nortalis sind kuulatakse.

Räägime kontorist ka. Tavaliselt IT-firmades ikka on puuviljad, joogid, massaažid…

Meil on need samamoodi olemas. Meil on sportimisvõimalused, majas massaaž, lastele eraldi mängunurk, loomulikult soojad joogi, puuviljad, kommireeded ja nii edasi.

Lisaks loomulikult koolitused, konverentsid, meeskonna- ja ettevõtte üritused. Me teeme üle kuu mõne tiimiürituse, oleme ka näiteks käinud Soomes suusatamas ja meil on oma tiimi suvepäevad.

Tulen kohvile!