Kuigi Eesti vihmased ilmad ei anna liialt palju võimalusi õuest elektrisõidukitega lustida, suutis Geenius Razor E300S elektritõukeratta testimisperioodil siiski leida piisavalt palju kena ilmaga päevasid, et toote kvaliteedist ülevaade saada. Kahjuks aga selgus, et kuigi ilusaid päevi on, siis on üsna vähetõenäoline, et sooviksid selle tõukeratta endaga välja kaasa võtta.
E300S ei ole üdini halb. Sellel on oma helged hetked ning kui need hetked koidavad, siis on sellega sõitmine isegi teatud hetkedel lõbus. Siiski on mitte-nii-helgeid hetki liialt palju, et sõidukist tõeliselt rõõmu tunda.
Kuid esmalt hea. Erinevalt mitmetest teiste elektrisõidukitest on Razor mõistnud, et nendega ei sõideta vaid mööda siledaid teid ning tihti tuleb ületada ka äärekivisid ning väiksemaid auke, mis väiksemate ratastega oleks üsna keeruline. E300S on aga varustatud üsna pontsakate ning paksude rehvidega, mis teeb äärekividest ning aukudest üle saamise üsna lihtsaks, ilma et tuleks sõit lõpetada ning tõukeratast käe kõrvale võtta.
Sõidumõnu saab nautida üsna pikalt. Lubaduste kohaselt peaks ratta aku vastu pidama kuni 40 minutit. Prooviperioodi jooksul paistis aku ka nõnda kaua vastu pidavat, mõnikord isegi kauem. Samuti liigub E300S edasi üsna kiirelt, kuni 24 kilomeetrit tunnis. Siiski, pole võimalik öelda, kas ka testperioodi jooksul päriselt nõnda kiiresti sõita sai, kuna…
Siit edasi muutub kõik halvaks
E300S on äärmiselt halvasti varustatud, isegi arvestades selle võrdlemisi soodsat 350 eurost hinda. Sõiduki küljes pole ühtegi ekraani, mis annaks märku, kui kiiresti parasjagu sõidetakse või kui palju veel laadimiskorraga sõita saab. See loob olukorra, kus sõitja peab pidevalt nuputama, kas ta jõuab koju või peaks tegema kuskil väikese kohvi, kuniks akud veidi laevad.
Samuti on määramata kiiruseni mõnevõrra ebamugav jõuda, kuna erinevalt teistest sarnastest toodetest, ei luba Razori sõiduk järk-järgult kiirendada: gaas on kas peal, või ei ole. See tähendab seda, et valikus on kas pidevalt kiirelt sõitmine või jõnksutav sõit, kui pead gaasi pidevalt vajutama ning seejärel uuesti lahti laskma. Vähemalt on ratas piisavalt nutikas, et saab aru, kui pidurit on vajutatud ning oskab siis gaasilüliti ise välja lülitada.
“Gaasipedaal” on kas sees või väljas. Foto: Gregor Sibold
Kolmas suur probleem on E300S-i kaal. See kaalub 23,6 kilo, mis teeb selle liigutamise hetkedel, kui mööda maad sõita ei saa või kui lifti pole, äärmiselt keeruliseks ning ebamugavaks. On raske leida elektrisõidukit, mis oleks väga kerge, kuid 23 kilo on rohkem, kui enamik inimesi on võimelised pikemajaliselt käe otsas tarima, näiteks siis, kui aku on tühjaks saanud, kuna kuskil polnud kirjas, kaua see veel kestab.
Samuti on problemaatiline asjaolu, et Razori toodet ei saa kuidagi väiksemaks muuta ehk lenkstangi ei saa alla murda ning istme eemaldamiseks peavad kaasas olema kuuskantvõtmed. See tähendab aga seda, et autosse on tõukeratast üsna keeruline mahutada, kui tegemist pole just suure pagasiruumiga sõidukiga.
Kuid kõik eelnev kahvatub Razori suurima probleemi kõrval: see on absurdselt lärmakas. Kui harilikult on elektritõukerattad ning -rulad rihmaga, siis Razor kasutab ratta liigutamiseks ketti, mis teeb aga kõvemat lärmi, kui mõni auto, muutes sellega tänaval sõitmise üsna ebameeldivaks.
Kõik need probleemid loovad olukorra, kus väga hea meelega Razorit kodust kaasa ei haara ning pigem veedab see enamuse aja nurgas seistes, oodates, et keegi sellele tähelepanu pööraks.
“Gaasipedaal” on kas sees või väljas. Foto: Gregor Sibold
Ei, ära osta,
sest kuigi sel on oma hetked ning hind on võrdlemisi taskukohane, siis sellel on liialt palju probleeme, et sõitmisest rõõmu tunda.
