See pole enam õhuke metallist ja klaasist tagapaneeliga liistakas, vaid tagaküljelt ümaram ja paksem ning see on kaalus oluliselt juurde võtnud. Ja see plastmass tundub tagaküljel pigem odav, mitte pärit telefonilt, mis maksab 600 eurot.

Aga, Compact seeria ei tee enam seda kompromissi, mis nad on iga viimane kui kord varem teinud. Protsessor ja kaamera ja kõik muu oli alati varem võrdne tippmudeliga, mille ette oli aga pandud madalama eraldusvõimega ekraan. Nüüd on aga eraldusvõime, mis on trendikalt tavapärasest 16:9 kuvasuhtest piklikum, võrdne tavalise 5,7-tollise Xperia XZ2-ga. Ekraanile saab ka nüüd kuvada kellaaja ka siis, kui see on välja lülitatud, nagu teistel tipptelefonidel.

Vastuoluline kaamera

Sony on olnud mitmes asjas enda telefonide juures konservatiivne ja praegu on selle näiteks füüsiline kaameranupp ja tagaküljel sõrmejäljelugeja kohal olev üks kaamera, millest peaaegu kõik teised on edasi liikunud. Samas, ka nemad on lõpuks ära kaotanud kõrvaklapipesa.

See üks kaamera kui asi iseenesest ei ole halb. Eelmisel aastal olid juba paljudel telefonidel topeltkaamerad, aga parimateks peeti ikkagi neid, millal olid neid üks. See Sony kaamera, millel ei ole optilist pildistabilisaatorit, on ilmselt kõige vastuolulisem asi selle kaamera juures.

Meie suures kaameratestis selle suurem versioon Xperia XZ2 põrus, aga kui piltide sisse vaadata, siis kohati teeb Sony ikka väga häid pilte. Ülimalt detailseid, hea värvigammaga ja mulle endale mitmel puhul tundusid Sony pildid kõige paremad.

Samas, kui Sony põrus, siis see ikka põrus. Näiteks see pilt, mis on tehtud sinise taeva ja rünkpilvedega Supilinnast. Pilt täissuuruses.

Võtsin selle sama koha kohe üles ka 200 eurot maksva Honor 9 Lite’iga. Pilt täissuuruses.

Ma tegin päris mitu katset ja Sony suutis taeva pildile saada ainult nii. Pilt täissuuruses. See kõik on tehtud vaikimisi sätetega ja automaatrežiimis.

Aga selle kõige juures teeb Sony vahepeal ülihäid pilte, võib-olla isegi kõige paremaid. Ja siin ongi see mõttekoht, kas võtta kaamera, mis teeb kohati ülinatukene teistest paremaid pilte, aga samas võib see sind valusalt teisel hetkel alt vedada, sest kindel selle peale olla ei saa. Lisaks tundub esipaneelil olev 5 Mpx selfikaamera selge kokkuhoikoht olema.

Hetke tabamine läks veel raskemaks

Kui eelmisel aastal tulid Sony telefonid esimesena välja 960 kaadrit sekundis üliaegluubis 720p videoga, siis tegid Samsung ja Huawei selle nüüd järele. Sony aga pressib enda telefonist nüüd veel rohkem välja ja lubab teha sellist videot 1080p eraldusvõimega.

Kõlab ägedalt, aga tegelikult on siin konks. Kui varem suutis Sony sellega salvestada 0,2 sekundit, siis nüüd ainult 0,1 sekundit. Kui juba eelmisel aastal oli õige hetke, millest tahtsid aegluubis videot teha, kättesaamine väga raske ja nõudsid korduvalt proovimist, siis nüüd on see veel topeltraske.

Äge võimalus, aga reaalsuses üsna ebavajalik. Samas teeb see ka 4K 60 kaadrit sekundis videot ja ei plahvata selle juures ega jookse kokku.

Raske südamega

Aku on XZ2 Compactil okei, aga ma oleksin oodanud rohkemat. Jah, kiirlaadimine muidugi, aga kuidagi müstiliselt hästi see telefon ikkagi vastu ei pea, kuigi ma salamisi ootasin, et üsna väiksest 2870 mAh akust enamat. Päev kindlasti, see pole probleem, aga kaks päeva mitte.

Sony XZ2 Compact on unikaalne telefon, sellele vist ei vaidle vastu keegi, aga kes seda ostma peaks, sellele on raske vastata muudmoodi, kui nagu alati. Sa tahad väikest, võimast ja veekindlat telefoni ning lepid selle puudustega, nagu see vastuoluline kaamera ja plastikune tagakülg? See on su ainus valik.

Teised aga ei peaks XZ2 Compacti ostu kaaluma, sest on palju paremaid telefone ka, mida osta. Seda kõike pean ma ütlema raske südamega, sest mulle üldse ei meeldi, et telefonide turg suundub aina rohkem Apple’i, Samsungi ja Huawei kolmikvõimu suunas.

Ei, ära osta,

või üksnes sellisel juhul, kui sul on vaja väiksemat ja võimast telefoni.

Sony Xperia XZ2 Compact: