Nüüd võiks tähelepanelik tehnoloogiahuviline küsida, mis saab siis, kui ratta juurde näiteks poest või söögikohast tagasi tulles mobiili aku tühjaks on saanud. Jääbki ratas sinna kuni mobiili laadimiseni?
Kanada tehnoloogiafirma on ka sellele mõelnud. Klahve parooli sisestamiseks pole, kuid puutetundlik ekraan reageerib koputustele. Enne sõitma minemist tuleb äppi sisestada n.ö parool, mis on viiekohaline morsekood: pikad ja lühikesed koputused vaheldumisi, nii nagu igaüks valib. Kui mobiiliga alarmi maha võtta ei saa, tuleb vastu sihverplaati morset koputada.
Kuidas navigeerida ilma ekraanita?
Kõige huvitavam Smart Halo omadus on aga muidugi “jalgrattanavigeerimine”. Eriti põnevaks teeb selle klassikalise ekraani puudumine, küll aga häälitseb seade ja näitab ringikujuliste erivärviliste LED-idega, kuhu pöörata.
Mobiiliäpis on Mapboxi kaardirakendus, kuhu sihtkohti sisestades on valik tunduvalt lahjem, kui näiteks Google Mapsis, aga tänava ja majanumbriga saab enamasti hakkama. Maamärkidega on keerulisem: ajaloomuuseum või lauluväljak ei anna mingeid tulemusi.
Kui sihtkoht leitud, võib alustada navigeerimist. Tundub, et jalakäijate teid ei taha äpp eriti kasutada ning kõiki jalgrattateid pole kaardil. Kui kõik läheb hästi ning trajektoor ei vii kõrvaltänavasse tohutu ringiga, on rõngasekraan vägagi abiks õige pöörde kättejuhatamisel. See hakkab kõigepealt näitama valgete LED-idega selles suunas, kuhu jääb järgmine pöörang.
Näiteks kui tuleb pöörata ristmikult veidi tagasi, siis LED-id hakkavad põlema kuskil paremal või vasakul all sektoris. Kui pöörangukoht läheneb, laieneb roheliste LED-ide rida selles suunas, kuhu tuleb pöörata ja kui pööramise aeg käes, hakkavad valgusdioodid lenksul plinkima. Seda kõike saadab ka heliline signaal, mille tugevust saab äpist seadistada.