OnePlus 6T: Kelle idee oli selline sodi karpi panna?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Olete Telliskivis sellist halli udu märganud?

Pimedate külas on ka ühesilmne inimene kuningas. Seega maailmas, kus tippklassi Androidid lähenevad maagilisele tuhandele eurole ja iPhone’id on selle piiri ammu ületanud, tuleb möönda õõvastavat tõika – vähem kui 600 eurot maksev OnePlus 6T on… soodne?

Ma ei vaheta väga tihti telefone. Esiteks olen ma oma lõputus hajameelsuses ja unustamisoskuses suutnud kaotada kümneid kindaid ja muud pudi-padi, telefone aga elus vaid ühe (lastega lumes mängides, seega pigem aus viga, mitte lohakus).

Samuti ostan ma kohe kõik klaasid ja vutlarid, sest need raiped on tänapäeval ju libedad nagu lutsukalad. Kahtlustan kurje kasumiahneid korporatsioone, illuminaate ja reptiile ning juhuseid ei usu.

Teeme imeilusa disaini, et keegi ei tahaks ümbrist kasutada, ühtlasi aga määrime telefoni kõrgtehnoloogilise nanovaseliiniga kokku, #profit.

Miks on kahvlid pesumasinas?

Teiseks, nagu ma ka selle testi käigus veendusin, on see hiiglama tüütu, kui sa oled millegagi harjunud.

Jah, pilv ja Androidide ökosüsteem võimaldab päris palju asju lihtsalt üle tõsta, eriti oluline on see rakenduste osas. Aga ikkagi on kõik teistmoodi. Nagu keegi oleks öösel kõik mööbli su kodus ringi tõstnud.

Noad-kahvlid on olemas, aga leiad need pesumasinast. Su kaks kassi on ka elu ja tervise juures, miskipärast on keegi neile laste legodest kindluse ehitanud, mis omakorda on linnupuuris. Ahjaa, linnupuuri sul muidugi varem ei olnud. Ilmselt mõistate, mida silmas pean.

Telefoniga tuleb kaasa ainult neli erinevat ümbrist?!

Just ümbristest see kõik alguse saigi. Toimetusse saabus uus OnePlusi telefon 6T. Kolleeg avas hiigelsuure karbi ja hakkas asju välja võtma. Nägin seda ja tundsin, kuidas minu sisemisel Vilsandil mu hästiõlitatud ökosaag käima läheb.

Neli (!!!) erinevat ümbrist? Lihtsalt eri värvi ja võrdlemisi robustsed ehk koledad. Kõik muidugi eraldi plastikusse pakitud. Kleepekad, kilekotis. Kleepekad! Kas keegi üldse on enam selline telefonide fänn, et käiks ja kleebiks neid kuhugi?

Ma seda ei kahtlustaks isegi Apple’i austajatelt, kes üldiselt on tehnomaailmas tuntud evangelistid.

Milline ajakirjanik testib telefoni nelja erineva ümbrisega?

Mulle küll selgitati, et see on pressile mõeldud pakk ning tavaline ostja nii rikkalikult endale suvalist sodi ei saa. Siiski, ma kardan, et maailmas on neid pressipakke tuhandeid ja enamiku selle sisu saatus on prügila, loodetavasti vähemalt sorteerituna pakendisse.

Nii juhtub, kui vait ei oska olla

Pritsisin kõvasti tatti antud teemal ja toimetuse otsus oli kiire ja ühene: “Tarmo, tundub, et sul on selle telefoni suhtes emotsioon ja arvamus. Võta siis testimisse.”

Autokraatlik ja valgustatud päevatoimetajate monarhia nagu meil on, vaielda ei olnud midagi. Natuke äge ka, selline uus ja puutumata telefon, millel saab ise kaitsekile maha tõmmata. Tänapäeva maadeavastaja. Stanley ja Livingstone pidid kõigest tundmatus Aafrikas müttama. Mõnus kliima, värsked puuviljad. Mina pidin aga OnePlus 6T endale sobivaks tegema.

Olen viimased pool aastat kasutanud Huawei Mate 10 Pro’d, mis on päriselt väga, väga hea telefon. Seega pidi OnePlus lisaks oma pakendi sisuga kaasnevale halvale aurale võitlema ka Huaweiga.

Sõrmejäljelugeja on maailma parim lahendus, kui see töötab

Kuna nutiseadmete innovatsioon on jätkuvalt pigem evolutsiooni kui revolutsiooni staadiumis, siis iga väiksematki lahendust tuleb kõvasti esile tõsta. Hetkel tundub selleks olevat ekraanisisene sõrmejälje lugeja.

Samsung S7 (mu üle-eelmine telefon) kodunupus asuv lugeja toimis täpselt nii kesiselt, et pigem kasutasin vähemturvalist mustrijoonistamist. Kevadel kasutasin põgusalt Samsung Note 8 seadet, mille sõrmejäljelugeja emal-isal ei olnud ka põhjust uhke olla oma laisa ja saamatu laps üle.

Number üks on kellal alati brändile omaselt punane.

Siis võtsin omale eelmainitud Huawei ja ma sain valgustuse. See täpsus, kiirus ja väga loogiline ning mugav asukoht telefoni tagaküljel – kui ma üldse kunagi raske vägivalla ähvardusel peaks mõne brändi kleepeka kuhugi panema, siis läheb see Huaweile selle sõrmejälje lugeja eest.

Tulevik, mis viis minevikku

Nüüd siis on hakatud seda lugejat panema ekraani sisse ja palju õnne, oleme tagasi Samsung S7 ajastus. See toimib, aga täpselt nii, et sa ei saa kunagi aru, kuidas on õige.

Koht, kuhu sõrm asetada, ilmub nähtavale telefoni liigutades või sellele koputades. Mõnikord ei ilmu ka, siis raputad närviliselt telefoni, kasutad ekraanisulgemise nuppu ja oled üldises ahastuses. Kuniks ta hoopis su näo ära tunneb ja ennast avab.

Huawei puhul ongi hea see, et võtad telefoni kätte ning asetad sõrme füüsiliselt tuntavasse kohta, sekundi murdosa hiljem on sul pilt ees. Ei mingit katsetamist ega füüsilisi aktiviteete. Ja reaalse telefoni kasutuse mõttes on tagaküljel asuv lugeja minu arust loogilisem. Punkt. Aga mitte OnePlus’ile.

Ma saan aru, et tehnoloogiliselt on see areng. Kõigepealt sõrmejäljelugeja ja siis asub ekraani taga juba kaamerad ja kõik muu. Lõpptulemuseks oleks viimaste aastate kõige jaburama esimese maailma probleemi likvideerimine – telefonide kulm.

Disain, mis viis Xanaxi müüginumbrid lakke ja psühhoterapeudi järjekorrad ei ole pärast viimast majanduskriisi kunagi nii pikad olnud. Teate, pigem leiutage volditavaid ekraane või paremaid akusid ja las see kulm jääb.

Aitame maaslamaja püsti

Jõudsime sujuvalt positiivseni, milleks on aku. 3700 mAh mahutavusega energiallikas teeb oma tööd eeskujulikult ja uskuge, kui mina seda ütlen, siis nii on. Ma olen toimetuses legendaarne energiatarbija.

Võiks arvata, et ma veedan oma päevad mängides, graafikat töödeldes ja YouTube’is noortele silmameikimist õpetades (aga see ei ole nii, mu eriala on soengud), sest eales ei ole ma suuteline ühe akutäiega kaks päeva hakkama saama. Tegusamatel päevadel (st. arvutist eemal) ei jõua ma isegi ühe päeva lõpuni vaid nukker 1% ilutseb ekraanil juba enne hambapesu.

OnePlusiga ei saa ka kahte päeva. Või noh, muidugi saab, kui teise päeva lõunast ennast kontrollima hakata, aga ma päriselt tunnen, et ma võin terve päev vabalt KÕIKE teha telefoniga ning ei pea muretsema, et õhtuks on mahl otsas. Punkt. OnePlusile.

Algoritmi elu on lummavalt hall

Kummaline küll, aga nii minu kui paljude teiste jaoks on telefoni olulisim omadus kaamera. Ma vahetan telefone peamiselt seetõttu, et tõsta perepiltide kvaliteeti. OnePlus saab siit punkti kirja küll. Teeb kõike, mida ma ootaks selle hinnaklassi telefonilt.

Mida ma aga ei oodanud, oli ülimalt hästi toimiv aegluup režiim videot tehes. 960 fps’i suudab tennisepalli panna liikuma aeglasemalt, kui keskmise soome filmi tempo ning seejuures on pilt väga terav. Või siis see lumega mängiv koer. Väga rasvane ja ilus punkt OnePlusile.

Öövõttega suutsin ma aga kaamera errorisse ajada või siis sain piiluda roboti meeltesse ja nägin kurvastusega, kuivõrd hall on algoritmi elu. Säraküünlast pole mingit rõõmu, sest vaadake pilti. Miks nii juhtus, ma ei tea.

Võiks arvata, et säraküünla leegi spekter oli tema jaoks liig, mis liig, aga vaadake päisepilti. Sulnis talveöö, mahedad tuled ja unenäoline hall mass.

Sellise valgusega säraküünlaid poest ei saa, ainult OnePlus suudab seda.

OnePlus’il on veel üks eriline asi, milleks on päris füüsiline kolme astmega nupp vaikus-värin-heli režiimide vahel valikuks. Väike asi ja tehnilises mõttes pigem relikt minevikust, aga mulle meeldib. Seda saab kasutada näiteks telefoni taskust üldse välja võtmata ja ekraani sisse lülitamata. Liikuvad lülitid on üldse ägedad selles puutetundlikus maailmas.

Põletav küsimus on, kas telefonis on midagi 100 euro eest rohkemat, kui eelkäijas mudelitähisega 6? Tehniliselt väga vähe, aga 400 mAh võrra suurem aku võib paljude jaoks lisaraha väärt olla küll. Täpselt need päeva viimased tunnid enne laadijani jõudmist.

Kasuaalselt nõjatub seina vastu ka täpselt sama palju maksev Samsung A9, mis jõllitab OnePlusi kaabuserva alt kõigi oma nelja (!!!) kaamerasilmaga ning 100 mAh võrra veelgi parema akuga: “Tule lähemale sõber, mul on sulle pakkumine…”

Ei, ära osta,

Pigem hoia sada eurot kokku ja osta tavaline OnePlus 6, 50 euro eest akupank ja ülejäänud 50 pane laste ülikoolifondi. Ekraanisisene sõrmejäljelugeja on hirmus tüütus, mida vaid aegluubis video aitab unustada. Otsus võiks olla teine, kui kogu seda plastikut poleks kaasa pandud. Ma loodan, et keegi võtab ja saadab selle revüü OnePlusi turundusosakonda ja tehakse omad järeldused.

OnePlus 6T

Hind599 eurot (Elisa)
Ekraan6,41tolline (2340 x 1080)
Mõõtmed ja kaal157,5mm / 74,8mm / 8,2mm ja 185gr
KiibistikQualcomm Snapdragon 845
Mälu8GB / 128 GB
Kaamera16MP ees ja 16MP taga
Aku3700 mAh, Li-Ion
OSAndroid 9

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.