Siiski, äärte kadumisega on ka ekraan suuremaks muutunud, mis on igati tervitatav nähtus. Kuid see, et ekraan kasvas, ei ole telefoni suuremaks ajanud. See on endiselt parajalt libe ning kätte hästi sobituv. Ja sellele libeduse aspektile tuleb tähelepanu pöörata: see on siiani üks kõige nõmedamalt libedamaid telefone, mida olen viimasel ajal kasutanud.
Ekraani suuremaks muutumisega ei ole enam telefoni esiküljel ka ruumi sõrmejäljelugeja jaoks, seega on see liigutatud telefoni tagaküljele. Selle sammu õigsus lööb küll telefonikogukonna lahku, kuid otseselt kasutamist see ei sega. Ning sõrmejäljelugeja viib meid ka järgmise olulise punktini:
Kiirus
Ma ei tea, mida OnePlus teinud on, aga asjad on absurdselt kiired. 5T sõrmejäljelugeja on endiselt üks kõige kiiremaid, mis telefonide juurest leiab. Kohati on tunne, et piisab vaid sõrmeotsa lähenemisest ja juba avaneb ekraan. See töötab silmapilkselt ja ei jonni. Siiski, see kiirus on ka selle suurim nõrkus, kuna rohkem kui korra haarad telefoni seda korralikult vaatamata ja avad ekslikult ekraani, kuna sõrmejäljelugeja on näpu ära tuvastanud enne, kui sellest arugi said.
Aga ilmselt ei kasuta sa seda sõrmejälgelugejat just kuigi tihti, sest 5T näotuvastus on veel kiirem. 5T näotuvastus ei ole uhke ja turvaline nagu iPhone’is. See vaatab lihtsalt nägu ja kui pilt on tuttav, siis avab ta ekraani. Aga see-eest töötab see rõvedalt kiirelt. Unusta ära ajad, mil said korraks pilgu teadetele peale visata, ilma, et oleks pidanud telefoni avama. Need ajad on läbi. Enne kui jõuad mõeldagi, et peaks näo ära keerama, et telefon end lahti ei lukustaks, on ekraan juba avatud ning Facebooki sõnum, mida ignoreerida üritasid, loetud.