Tüütu võib olla, kui keegi tuleb aastatega sisse töötanud süsteemi ennast juurde pressima. Milleks teda vaja on? Kõik toimib ju ilma tematagi suurepäraselt. Näete, bussid sõidavad, lasteaiad on lahti, poed on kaupa täis, toimuvad kontserdid ja teatrietendused, raha tuleb, raha läheb. On metsad ja sood, on laulupidu, on olümpiavõitjad, on isegi oma pätid, korruptandid ja kaabakad, meil on siin kõik olemas, saate aru.
Kes teid siia ootab? Milleks teid siia vaja on? Mida te õigupoolest siit üldse otsite? Paneme käed puusa ja küsime. Meie, saate aru, peame oma pühaks kohuseks säilitada kõike täpselt sellisena nagu ta praegu on. Ükski kuivanud puu ka ärgu kukkugu ilma kolmelt ametilt kooskõlastust saamata metsas ümber, sest see muudab aastakümnetega sisse juurdunud väärikaid traditsioone, mille kohaselt see puu oli kogu aeg püsti.
Küll on hea, et raha ei tunne riigipiire ja kapitalism on globaalne. Muidu meil ei oleks banaane, Toyotasid, teksapükse, graafilisi disainereid ega Pikka Hermanni. Ja eriti ei oleks meil nutitelefone, vaid me räägiks kõik kas pika nööri otsa seotud kahe konservipurgiga või paremal juhul nende Nokia telefonidega, mida nad ise väitsid olevat nutitelefonid.
Mõne aasta pärast on meil kindlasti ka väga hea meel, et kapitalism lubas meie ellu sellised firmad nagu OnePlus. Küll oleks võinud teha vihast kampaaniat ja luua sihtasutusi traditsiooniliste telefonitootjate kaitseks, aga siis istuksime endiselt oma 800-euroste telefonide otsas samal ajal kui muu maailm maksab sama hea telefoni eest 399 eurot ning kulutab ülejäänud 399 eurot pärlkanale foie gras’, spargli, mürklite ja puravikuvahuga.
Samsung, ära siia parem vaata
OnePlus on potentsiaalselt väga halb uudis Samsungile, LG-le, Sonyle ja teistele telefonitootjatele, kes üritavad müüa oma kalleid mudeleid, mis niigi inimeste seas just ülearu populaarsed ei ole. See on sisu ja tehniliste näitajate poolest väga sarnane nende tippmudelitega ning välimuse poolest ehk mitte nii peen ja meisterlik kui näiteks Samsungi uued Galaxy S6 telefonid, aga samas täiesti korralik. See on tippklassi Androidi-telefon poole odavamalt kui neid praegu müüakse. Ehk loogiliselt võttes on see miski, mida kapitalistlik süsteem ei tohiks lasta üldse sündida, kusagil peab viga sees olema. Miks teised siis poole odavamalt ei tee?
OnePlusi juures on kaks pisikest probleemi. Esimene on see, et seda ei saa endiselt mitte kusagilt osta. Lihtsalt ongi nii, et teda saab osta ainult OnePlusi veebilehelt ja selleks on sul vaja kutset, aga neid kutseid mitte kellelgi eriti ei ole. Noh, kellelgi muidugi on, sest nõuka-ajal olid kellelgi ju ka kohvipakid ja, aga neid liikus ka siis vähe. OnePlus ei jõua sellise hinna eest telefone piisavalt toota ja seetõttu toimib kutsete süsteem korraga nii turundusena (sest defitsiit on ju alati huvitav) ning nõudluskoormuse hajutajana.
Teine probleem on see, et ta on küll peaaegu sama hea kui poole kallimad konkurendid, aga mitte lõpuni sama hea. Protsessor, mälu ja üldiselt ka ekraan on väga head, seal pole mingit küsimust. Android on ka väga hea, väga vähe muudetud ja mitte üldse ära rikutud, rõõm on kasutada. Kes tahab, saab seda telefoni pea lõputult oma käe järgi kohandada: LED-tulukese värvi muuta, telefonil olevate nuppude funktsioone ümber seadistada, kõikvõimalikke ekraanile sirgeldatavaid žeste tekitada ja nii edasi. Lisaks, telefoni vasakul küljel on spetsiaalne riistvaralie nupp, millega saab valida, kas telefon teeb häält kõigi märguannete või ainult kõnede või ainult äratuse peale. Lihtne ja geniaalne pisike uuendus.
Aga kaamera on tal küll okei, kuid mitte päris sama hea kui näiteks Samsung S6 või LG G4 oma. Eriti tulevad vahed välja kehvemas valguses pildistades, nagu ikka, päevavalguses mingit põhimõttelist vahet küll ei ole. Samas, väike vahe kallimate kasuks, märgime ära.
Neid väikseid vahesid on veel. Kõlarid ei mängi piisavalt valjusti. Tarkvara pole päris nii silutud, ühekorra näiteks kaotas ta mul kõik kontaktid ära ja aitas ainult restart ning tihti nägin, kuidas ta lihtsate asjade juures korraks mõtlema jäi. Sõrmejäljelugeja pole sama hea kui parimatel, mõnikord unustab ta reageerimata, mõnikord ei tunne sõrme ära.
Kas see on kunst või äri?
Need on kõik pisikesed asjad, aga valel ajal ja vales koguses ilmudes võivad ikka pahaseks ajada küll. Samas, OnePlus 2 on 95 protsenti sama hea kui temast enam kui poole kallimad konkurendid ning mõnes asjas neist üldsegi parem. Näiteks vahetatavad tagakaaned on mõnusad: algselt on telefonil küljes liivapaberi moodi kare kaas, mis ei libise ja istub hästi käes, aga näiteks võib juurde osta kevlari, bambuse või puiduga korpused. Kevlar näiteks oli küll käe all väga mõnus ja silmale hea vaadata.
Me tegelikult ei tea praeguseni väga täpselt, kas OnePlus oma praegusel kujul on turundus- või äriprojekt. Huawei telefonid näiteks olid ka kogu aeg teistest palju odavamad, kuni ühel hetkel tänavu sügisel nende uus lipulaev enam ei olnud. Hyundaid ja Kiad olid ka tuntud autofirmade toodangust kogu aeg odavamad, kuni ühel hetkel enam ei olnud. Täiesti võimalik, et me näeme varsti 699-eurost OnePlusi ja ta oleks isegi selle hinna eest väga hea telefon.
Samas on täiesti võimalik, et OnePlus illustreerib hästi seda, mis saab telefoniärist siis, kui riistvarabrändid ei suuda end kehtestada. Apple’i nime ja riistvara-tarkvara koostoime eest maksavad paljud rõõmsalt väga kõrget hinda, aga Samsungi, LG või Sony puhul nii väga mitte. OnePlus on lihtsalt täiesti korralik tavaline Androidi-telefon paari mõnusa nõksuga ja rohkem polegi vaja. Tarkvara on Google, protsessor on Qualcomm, ekraani kaitseb Gorilla Glass ja hind on hea. Tõenäoliselt kannatab hiinlastel neid sellise hinna eest ka sadade miljonite kaupa toota ja maailmas müüa. Selles maailmas, kus on olemas paar tuntud kallist telefonitootjat ja siis suur hulk selliseid nagu OnePlus.
