Minu jaoks ongi Nokia trump alati olnud puhas Android. Üldjuhul tähendab see kiiret menüüd, lihtsat ja selget disaini, nii nagu see on Androidi luues mõeldud. Tänu sellele tulevad ka teistest tootjatest kiiremalt versiooni- ja turvauuendused.
Väiksed häirivad vead
Aga see on trump tingimusel, et asjad toimivad probleemivabalt. Muidu siledal teel tuli ette mitmeid konarusi – rakendused lõpetasid töö, kõrvaklappide ühendamisel Spotify hangus ning Google’i uudistevoog kadus lihtsalt ära, kui taustapilti vahetasin. Väikesed asjad, aga kui neid on palju, annab see halva maigu kogu süsteemile.
Enamikus olid need üksikjuhtumid ja tõenäoliselt sellised, mida mõned ei koge üldse ning mida on võimalik tarkvara uuendustega parandada.
Aku üllatas, kaamera mitte
Pildistamiseks on tagumisel küljel kaks kaamerasilma: tavaline 12-megapiksline ja 13-megapiksline, mis võimaldab kahekordset suumi. Esikaamera on 16-megapiksline ja sisaldab ka Live Bokeh funktsiooni, mis hägustab tausta portreepiltide tegemisel.
Kaamerate juures on koostööd tehtud Carl Zeissiga, mida kinnitab ka vastav bränding telefonil. Küll ei avalda see ülisuurt mõju piltide kvaliteedile. Nokia 7 Plus kaamera suudab teha häid pilte, kuid need ei ole päris sellel tasemel nagu Huawei P20 Pro, Samsung S9 või iPhone X.
Kuigi juba kirjade järgi peaks aku suutma kaua kestma tänu 3800 mAh mahutavusele, suutis see ikkagi mind üllatada. Minu igapäevane telefon, mille aku mahutavus on 4000 mAh, peab tavaliselt kenasti hiliste õhtutundideni vastu, kusjuures seal hulgas on tavaliselt tööpäev kehva WiFi-võrguga alas. Eeldasin samasugust kasutust ka 7 Plusiga, kuid sain hoopis parema tulemuse. Laadima pidin Nokiat alles järgmise päeva lõuna ajal, häda pärast oleks telefon vastu pidanud ka tööpäeva lõpuni. Seega väga tugev tulemus.