Ma olen selle arvustuse kirjutamist juba pikalt edasi lükanud ning ei jää enam üle muud, kui sõnad paberile või pigem arvutiekraanile kirja panna. Miks ma olen arvustuse kirjutamist edasi lükanud? Väga lihtsal põhjusel – ma ei suuda otsustada, kas see telefon väärib ostmist, kasutamist ja kogemist või on pigem tegemist täieliku läbikukkumisega.

Miks on säärane otsustamine nii keeruliseks kujunenud? Sest ega midagi väga paremat ka selle hinna eest saada ei ole. Lumia 550 võib poest leida 129 euro eest, sealt samast odavate telefonide letist võid sama hinna eest leida veel ka Samsung Galaxy Core Prime’i. Mõlemad telefonid on ehitud sarnaste komponentidega ning hiiglaslikku vahet neil kahel ei ole, kui välja arvata, et üks neist kasutab Androidi ning teine Windows 10 operatsioonisüsteemi.

Kuid mis teha, tuleb hakata tavapärast nimistut pidi allapoole liikuma ning loodetavasti selleks ajaks kui olen kõik oma mõtted kirja saanud, olen suutnud ka välja mõelda, kas sa peaksid üldse Lumia 550 peale mõtlema.

Plastikust ristkülik

550 on oma ehituselt väga „Lumialik“ ehk tegemist on kandilise musta värvi ristkülikuga, mida ei tee eriliseks mitte miski. Siit ei leia ühtegi kena ning säravat metallosa või tagakülge kaunistavat klaasdetaili. Selle asemel võtad kätte mõõduka suurusega ning parasjagu töntsaka tüki pehmet plastikut, mis lisaks kõigele muule ka nagiseb. Nagiseb, kuna tagumise kaane saad ära võtta, et pääseda ligi akule, SIM-kaardi augule ning isegi SD-kaardi pilule.

Pean oluliseks mainida, et eelnevalt mainitud tagakaanele meeldivad väga su küüned ning ta sooviks need hea meelega endale võtta. Kui üritasin kaant esimest korda avada, et oma SIM telefoni sisse pista ning Windows 10-t kogema hakata, võttis kaane avamine aega minuteid kümme, kuna see keeldus igasugusest koostööst. Kangutasin seda ühelt poolt ning seejärel teiselt poolt, samal ajal vaikselt punaseks tõmbuvaid küünealuseid ahastusega jälgides. Peale neid piinarikkaid minuteid olin sunnitud tegema midagi, mida pole teinud aastaid – vaatama juhendit.

Juhendist selgub, et Microsoft eeldab, et sa asetad ühe näpu telefoni alaosale ning seejärel kangutad veel kahe sõrmega telefoni ülaosa. Säärane tegevus kandis ka vilja ning sain lõpuks oma SIMi telefoni sisse pista. Ma ei ole kindel, kas olen lihtsalt oskamatu või on Microsoft mõelnud, et see on hea moodus inimesi juhendit lugema panna, aga nii lihtsa toimingu tegemine ei peaks olema nõnda vaevarikas. Isegi mitte nii odava telefoniga.

Liikudes jubeda tagakülje juurest minema oleme jõudnud Lumia 550 ehk kõige parema osani, nimelt ekraanini. Telefoni esiküljelt vaatab vastu 4,7-tolline LCD ekraan, mis on üllatavalt kena ja särav. Ja detailne! Nii väga kui ma ka ei otsinud, ei suutnud ma kuskilt leida õelalt vastu jõllitavaid kandilisi ruute. Aga ei tasu imestada, Microsoft on leidnud võimaluse varustada see väga odava hinnaklassi telefon kena 1280×720 pikslise resolutsiooniga ekraaniga. Kui võrrelda seda kallimate telefonidega ei ole need numbrid just eriti suured. Ent oma kaaluklassis on Lumia 550 teistest peajagu ees.

Ma pidin õppima uuesti kirjutama

Enne sügavamalt tarkvara ning selle kasutatavuse juurde sukeldumist mainin, et mulle ei meeldi Windows telefonide peal. Mitte üks piisk. Ja see telefon ei suutnud seda muuta. Telefoni karbist välja võtma minnes oli mul sügaval sisimas lootus, et äkki on Microsoft Windows 10 nii heaks teinud, et ei taha Androidi või iOS’i enam nähagi. Nii see siiski ei läinud.

Mobiilse Windowsi võtab väga hästi kokku üks lühikene lause: ma tahan oma rakendusi. See, et Windowsi platvormilt leiab harilikult vaid kõige suurtemate ning populaarsemate ettevõtete rakendusi ei tohiks olla kellelegi väga suureks üllatuseks. Niisiis leiab siit Facebook Messengeri kui ka Twitteri, kuid kui oled harjunud kasutama mõnd vähemtuntud rakendust, siis jääd aga Windows 10ga tõsiselt hätta.

Suurimaks puuduseks minu jaoks oli SwiftKey või mõne muugi klaviatuuriäpi puudumine. Olen aastaid erinevatel telefonidel SwiftKey klaviatuuri kasutanud ning nende aastate jooksul olen ka unustanud, kuidas korrektselt telefoniga kirjutada. Kui rakendus suudab huupi enam-vähem õigetesse kohtadesse vajutades ikka selle sõna ekraanile manada, mis sul mõttes oli, siis kaob õigete tähtede asukoha tunnetus üpriski kiiresti. Nüüd Microsofti klaviatuuriga vastastiku seistes olin sunnitud uuesti kirjutama õppima.

On väga masendav nõelapea täpsusega klaviatuuril õiget kohta sihtida, lootes, et pöidlaga teepeal kogemata mõne muu tähe vastu ei lähe. Pole vist tarvis toonitada, et kirjutamiskiirus langes vähemalt kolm korda võrreldes SwiftKeyga.

Kuid rakenduste puudus ei ole ainus probleem. See telefon on aeglane. Väga aeglane. Isegi kõige lihtsamate toimingute teostamine osutub tihti vägagi keeruliseks ning aeganõudvaks tegevuseks. Igal kolmandal või neljandal korral, kui üritasin telefoni unest äratada, et näiteks Facebooki vaadata, otsustas see, et tema soovib veel magada ning viskas ekraani mustaks. Seejärel tuli voolunuppu mõned korrad klõpsida ning alles siis oli võimalik ka lõpuks oma esilehele pääseda.

Otsustamise aeg

Ees ning taga on kaamerad, mõlemad teevad pilti, kuid mitte eriti hästi. Aga sellises hinnaklassis olevast telefonist eriti palju ei ootakski. Põhikaameraga saab koerast-kassist-lapsest mõne kiire pildi teha, kuid kui soovid kasutada telefoni oma põhilise pildistusvahendina, siis peaksid vaatama mujale.

Telefonil on ka aku. Seegi pole just kõikse parem. Minu keskpärase kasutusega jäi päeva lõpuks reservi keskeltläbi 20% kogumahust, seega tegemist ei ole telefoniga, millega saad muretult mitu päeva laadimata ringi jalutada. Ning kõik muud senimainimata detailid jätkavad täpselt samas rütmis: nad ei ole midagi erilist.

Kuid oleme jõudnud selle arvustuse lõpusirgele ning on aeg vastata küsimusele: kas sul tasub Lumia 550 ostmise peale üldse mõelda? Vastus – võib-olla. Ei, see telefon ei ole midagi erilist. Ei, ta ei ole oma hinnaklassis teistest peajagu üle. Ei, ta hinnavahe teiste ja oluliselt parematega ei ole väga suur.

Kuid kes seda telefoni siis üldse ostma peaks ja miks? Hea küsimus. Selle telefoni peaks ostma inimene, kellel lihtsalt peab olema Windowsiga telefon ning kellel ei ole sahtlipõhjas lebamas veel viitkümment eurot, mille lisamisel oleks võimalik endale soetada oluliselt võimsam Lumia 640. Kui Windowsi olemasolu ei ole sinu jaoks kõikse tähtsam ning oled nõus veel väikese summa investeerima, siis isegi hiljuti arvustatud CoolPad Porto on kindlalt parem valik (aga Moto G on ikka parem.).

Avafoto: Tanel Meos