Kobo Touch on erinevate e-lugerite rivis lihtne baasmudel. Siin ei ole mingit peent lisatehnoloogiat, üksnes e-lugeri kõige tähtsam osa: paberisarnane ekraan, mis on loetav nii päikesevalguses kui näiteks lugemislambiga. See ei väsita silmi nagu arvuti, tahvli või telefoniekraan, sest need kiirgavad valgust silma. E-luger lihtsalt on ja ei kiirga kuhugi midagi.
Kobo Touch 2.0 on tegelikult järg sama nime kandvale varasemale mudelile, aga nagu öeldud, suuri uudiseid ei maksa siit otsida. Sellel on ilusate kandiliste tahkudega ja pisut kare tagakülg, mida on väga mõnus käes hoida. Esiküljel on suhteliselt laiade ääristega matt, puutetundlik ekraan. Kobo pakub e-raamatute lugemiseks päris palju seadistusvõimalusi nagu teksti suurus, reavahed, fondid jne, mis siin olemas on.
Muidugi tuleb aru saada, millest ilma jääda, kui valida e-lugerite soodsaim mudel. Amazon Kindle Paperwhite’il ja Kobo Glo’l on valgustus. See on nagu lugemislamp, mis äärest ekraanile valgust peale heidab (aga ikka mitte otse silma, nagu tavaliste telefonide ja tahvlite ekraanid). Neid saab lugeda ka hämaramas toas silmi rikkumata, sest taustavalgustus on reguleeritava tugevusega. Kobo Touchi jaoks on vaja lugemislampi.
Teine asi on pildi teravus. Uusimal, eelmise aasta Kindle Paperwhite’il ja Kobo Glo HD-l on uusim e-paberi ekraan nimega Carta E Ink, mis näitab 300 punkti ühe tolli kohta. Lihtsamalt öeldes on ekraanil olevad tähekujud selgema joonisega ja teravamad, samas kui odaval Kobo Touhcil on need kohati kandilisemad.
Kas e-lugerite aeg on läbi?
Niisiis pole Kobo Touch tehnoloogiliselt mingi tipp, aga samas töötab e-lugerina piisavalt robustselt ja lihtsalt, et teha põhilist – lugeda e-raamatuid.
Ent kõige selle juures on huvitav küsimus, kas Kobo Touch ja teised e-lugerid on praegu alles oma jutustuse proloogis või juba epiloogis. Viimasel juhul võiks arvata, et maailm on e-lugeritest edasi läinud. Igaühe taskus on telefon, mille ekraan pakub peale lugemise veel rohkemgi võimalusi, samamoodi ronivad ekraani meie randmele, autodesse ja kodudesse.
Osta üks eraldi karp üksnes e-raamatute lugemiseks näikse olevat luksus, mida paljud ei taha teha. Ükski statistiline näitaja ei luba e-lugeritele kasvu, pigem on nende trendid allapoole. Isegi Rakuten, Jaapani IT-gigant, mis ostis e-lugerite tootja Kobo viie aasta eest 315 miljoni dollariga, hindas eelmisel kuul Kobo väärtuse alla ligi 70 miljoni dollari peale. Kukkumine, mis näitab e-lugerite loo lõppu?
Aga vaadates konkreetsete firmade ja isegi konkreetste tehnikaseadmete – nagu e-luger – juurest kaugemale, võiks olla optimistlikum. E Ink ekraanitehnoloogial on palju trumpe ja vähe põhjuseid seda ajaloo prügikasti heita. Kui paberisarnased ekraanid leiavad tee hoopis uues vormis või kujus meie igapäevaellu, võib see olla alles ühe pika loo proloog.
