Iseenesest on telefoni lihtne kasutada, selle menüüde süsteem on loogiliselt üles ehitatud. Enim võib häirida Androidi kasutajaid asjaolu, et rakenduste sahtlit ei ole ning seda ei ole ka võimalik menüüst aktiveerida.
Põnevamatest võimalustest pakub telefon kasutada teist töölauda. Sisuliselt saab nii luua kaks täiesti erinevat profiili, näiteks kui soovid töö ja vabaaja asju eraldi hoida. Seadistamine ja kasutamine midagi keerulist ei olnud, ainukesena häiris sõrmejälje kasutamine. Nimelt, kui sama sõrmejälg mõlemale keskkonnale määrata, ei pruugi telefon igakord aru saada, kumba sa parajasti soovid siseneda.
Selfie’sid peab tagurpidi tegema
Telefoni ülemise osa kulmuvabaks tegemisel on lõivu makstud esikaamera paiknemisele. Kuna see on alumises servas, siis telefoni tavapäraselt käes hoides on selfie’de tegemine paras katsumus. Näo ekraani keskele saamine on paras katsumus, ent kui telefon teistpidi keerata, see mure kaob. Tore, et Xiaomi seda võimaldab.
Kaamera on peale vaadates nagu iPhone X-il, aga see on see, mis väljaspoolt silma paistab. Kuigi tegu on kahe sensoriga, ei ole pildid päris iPhone’i tasemel. Xiaomi kaamera teeb häid pilte, aga nende kvaliteet võib olla kõikuv. Hästi valgustatud oludes saab aga üldjuhul pilte, millega tõenäoliselt enamik kasutajaid rahul on.
Lisaks sellele on kasutusel ka AI ehk tehisintellekt, mis aitab vastavalt kaamerasilma kaudu tuvastatud infole välja paisatava pildimaterjali paremaks teha. Kuigi see oskas edukalt tuvastada rohelust ja taevast, ei ole piltidele lisanduv efekt midagi erilist. Ainuke vahe, mis silma hakkab, on veidi erksamad värvid ja heleduse võimendamine. Olenevalt soovitud tulemusest võib seega taoline töötlus olla nii kasulik kui kahjulik.