Ma käisin täna Rimis ja ostsin kaks apelsini. Nad on mõlemad parajalt suured ning näevad ilusad välja, ilusad päikesekarva ning ilma koledate plekkideta. Samas ei maksnud eriti palju ka ning vähemalt müüja jutu järgi pidid need igati magusalt maitsema. Mõtlesin, et ostan kohe kaks, siis on vähemalt lootust, et kui üks on halb, siis on teine hea.
Kontorisse jõudes ning apelsine laua peale ladudes selgitasin teooriat ka teistele, mille peale mind kui lollakat vaadati. “Need on ju täpsel samasugused, mittemingisugust vahet neil pole,” öeldi sarkastiliselt. Arusaamatu: need on kaks erinevat apelsini, need ei ole sama asi. Need on ilmselt kasvanud erinevate puude otsas ning kasvanud iseseisvalt, teineteisest lahus.
See ei kõigutanud kedagi ning toimetus ajas oma joru edasi: need on täpselt samasugused, mitte mingit vahet neil pole. Need on ühe kujuga, sama välimusega ning ilmselt maitsevad ka täpselt samuti. Pole vahet, et need võeti erinevate puude otsast ning et ühel on veidi suurem saba kui teisel, see ei tee neist erinevaid asju. See on mõttetu vaidlus, mida ei saa võita. Kui konkreetsete apelsinidega mingit erilist lähedust ei tunne, siis ilmselt ei tee sa neil iial vahet: apelsin on apelsin, pole vahet, et need on kaks täiesti erinevat asja.