On fakt, et uue iPhone’i diferentseerumine varasemast mudelist pole kunagi olnud väiksem. Aga üht-teist siiski on uut ja olulist.
Räägime kaamerast
Foto ja pildistamine pole iPhone’i juures kunagi olnud üks kõrvaltegevus või lisafunktsioon, vaid võib-olla üks tuumik ülesannetest, mida telefon peab hästi täitma. Eks Apple’i tootearendajad said aru, et kui me kanname taskus telefoni ja ei viitsi enam kaasas vedada kaameraid, peab see telefonikaamera olema nii hea kui võimalik. Ja sellest paremgi.
iPhone XSis sees on paar tehnilist uuendust, millest Apple’i inimesed kõva häälega isegi telefoni esitledes ei rääkinud. Näiteks on põhikaamera sensor nüüd üle 30% suurem ja võib väga primitiivselt öelda, et see on väga hea areng. Sensori suurus on nagu ruutmeetrid kinnisvara puhul – vahet pole, kas sa kasutad neid nutikalt või rumalalt, rohkem ruutmeetreid on alati parem.
Muide, see suurem sensor pole kohe ilmselgelt märgatav. Inimesed loevad tehniliste üksikasjade tabelit ja näevad, et telefonil on sama sugune 12-megapiksline kaamera nagu eelmisel mudelil. Kaks kaamerat, mõlemal 12 megapikslit, aga ühel on 30% suurem sensor? Ei see ei ole mingi viga.
Apple ei pressinud 30% suurema pindalaga sensorile rohkem megapiksleid, vaid tegi hoopis olemasolevaid suuremaks, mis lõpptulemuses avaldab vähem mürasema pildina ja piksliteni jõuab rohkem valgust.
Kui sensori suurus on muutus riistvaras – ilmselgelt insenertehniliselt meisterlik saavutus, sest me räägime ülidetailsetest muutustest võib olla poole- või veerandi-kuupesentimeetrises ruumalas – siis sama kardinaalne on muutus tarkvaras.