See on umbes sama kujuga ning umbes sama kumer, umbes sama pikk ja umbes sama paks, umbes sama lai ja umbes sama sile. Aga see esmamulje on petlik.

Vaadates telefoni veidi lähemalt kui mõne meetri pealt hakkavad silma väiksed erisused, mis viitavad selgelt, et tegemist on uue seadmega. Suurimad neist on kaks: kadunud on kodunupp ning keegi on kaameramoodulit tagaküljel 90 kraadi võrra nihutanud.

Ning muidugi, kui telefon unest ärata ning kiigata säravat OLED-ekraani, on samuti selge kolmas erinevus ning ka põhjus, miks kodunuppu enam telefonil ei ole: selle äärest-ääreni kulmuga ekraan, mille saab ühe euro eest ära peita.

Kuid nüüd kõigest järgemööda.

See ekraan väärib tähelepanu

Viimaste aastate iPhone’ide ekraanid ei ole kedagi ahhetama pannud. Need on head, aga need pole midagi imelist. Need on saanud umbes sama palju tähelepanu, kui mõni hooaja keskel välja tulnud Huawei 300-eurone nutiseade. iPhone X-i ekraan väärib aga tähelepanu.

See on esimene kord, kui Apple on kasutusele võtnud OLED-ekraani ehk iga piksel lülitatakse sisse eraldi ning kui pildil on midagi süsimust, siis on piksel ka tegelikult väljas, luues sellega olulise parema kontrastsuse ning värvigamma.

See näeb kaunis ning värvirohke välja ja kui mitte arvestada osasid kasutajaid painavat “rohelise joone sündroomi”, siis tundub see ka igati töökindel olevat, erinevalt Google’i viimasest nutiseadmest.

OLED-ekraanide üheks võluks on ka alati-sees funktsionaalsus, mis ei kuluta kuigi palju akut, kuid näitab siiski alaliselt kellaaega või teavitusi.

Mingil põhjusel ei ole Apple seda funktsionaalsust aga aktiveerinud, ning kui telefon on uinutatud, on ekraan tume. Võib loota, et ehk lisatakse see võimalus mõne tulevase iOS-i uuendusega.

Erinevalt möödunud põlvkondade iPhone’idest ulatub X-i ekraan ka ühest äärest teise, järgides seega hoolega selle aasta disainitrende.

Ääri ei ole suudetud küll viia nõnda minimaalsele tasemele, kui on näiteks Samsungi S8 puhul, kuid siiski piisavalt, et erinevusest aru saada ning tunda, et midagi on teisiti ja paremini. Tulemus on ilus ning kogu komplekt töötab kenasti koos.

See kuulus kulm

Äärte liigutamise ning kodunupu kaotamisega on ekraani üleval osas aga “kulm”, lohk, lõige, või muu nimega must ala. Sinna on Apple peitnud kõik sensorid ning Face ID näotuvastuse jaoks vajalikud kaamerad, kuid see tähendab ka seda, et ekraan lõigatakse ülemises ääres kolmeks.

Ühelpool musta riba on kuvatud kellaaeg, teisel pool aga info aku ning levi kohta. Ja kuigi võib esmapilgul tunduda, et see hakkab kasutamise ajal silma riivama, siis tegelikult kulmu väga tähele ei panegi ning kasutust see kuidagi ei häiri.

Mis aga häirib kasutust on väike tarkvaraviga, mis ekraani teatud tingimustest mõneks hetkeks ära lõhub. Veel teadmata põhjusel kummitab X-i probleem, kus soojast toast jahedatesse välitingimustesse liikudes lõpetab ekraan töötamise ning ekraanil kirjutamine või millegi avamine muutub pea võimatuks, kuna ekraan ei reageeri enam puudutusele ning telefoniga saab midagi teha vaid hea õnne korral.

Selle probleemi lahendamiseks tuleb telefon korraks lukutada ning uuesti avada, misjärel asjad tavaolekusse naasevad. Tegemist on tarkvaralise probleemiga, mille Apple lubas lähiajal tarkvarauuendusega parandada, kuid arvestades, et Eestis on pool aastast välismaalasipeletavalt külm, siis on probleem äärmiselt häiriv.

Loodame, et parandus saabub ruttu, kuna kui see jääb venima, on see piisav põhjus, et selle arvustuse otsus “Jahi” pealt “Eiks” muuta. Aga usume Apple’isse ning loodame, et uuendus saabub lähipäevil. Kui aga ei, siis on see telefon Eestis mõttetu. Keegi ei peaks sellist tüütust üle 1000-eurose telefoni puhul kannatama.

Kas Face ID töötab?

Kuna uue iPhone X-i ekraan on äärest-ääreni, tuli Apple’il vabaneda ka kodunupust, mis muidu iPhone’i aegade algusest telefoni alakülge ehtinud oli. Sellega kaasneb aga kõikide iPhone’idega harjunud inimeste jaoks kaks suurt muutust: sõrmejäljega enam midagi teha ei saa ning operatsioonisüsteemis erinevate toimingute tegemiseks tuleb meelde jätta paar liigutust.

Esmalt Face ID. Kas see töötab?

Jah.

Kas see töötab hästi?

Jah.

Kas see töötab paremini kui sõrmejäljelugeja?

Enamasti jah.

Kas millegi üle saab vinguda ka?

Jah. Kui oled veidras asendis või oled külma tõttu pool nägu salliga katnud, siis näotuvastusest kuigi palju abi ei ole. Näiteks diivanil lamaskledes, pool nägu patja peidetuna, ei ole Face ID telefoni avamiseks kõige mugavam viis. Kui aga oled vähegi pool-inimlikus asendis ning olekus, siis tunneb Face ID sind ära ja ühtegi probleemi sellega ei ole. Telefon avab end piisavalt kiirelt ning mõne aja pärast unustad, et seal näotuvastus üldse on.

Asjad on samuti üsna positiivsed telefonis sees. Kui varasemate iPhone’ide puhul sai koduekraanile naasmiseks vajutada kodunuppu, siis nüüd tuleb lihtsalt näpuga ekraani alaosast üles libistada.

See töötab kenasti ning sellega on võrdlemisi kerge harjuda. Kodunupu kaotamisega on Apple ümber tõstnud ka Siri aktiveerimiseks või kuvatõmmise tegemiseks vajalikud nupukombinatsioonid, mis on samuti üsna mugavad ning nendega harjumine ei ole keeruline.

Maailm ei ole X-i jaoks veel valmis

Kui Androidi-maailmas on olnud veidi aega piklike ning äärest-ääreni ekraanidega harjuda, siis iOS-i jaoks on see veel tundmatu maa. See tähendab ka seda, et mitmed rakendused ei oska veel pikemat ekraani ära kasutada, mille tulemuseks on see, et rakendusest kuvatakse ekraani keskele laiade mustade äärtega ristkülik. See näeb üsna tobe välja ning rikub muidu igati korraliku kasutuskogemuse.

Siiski ei ole selles patus süüdi kõik rakendused. Kõik Apple’i enda rakendused ning ka populaarsed teenused nagu Facebook on oma rakenduse X-iga kenasti tööle saanud. Siiski, näiteks Google Analytics veel suuremat ekraani ära kasutada ei oska. Võib eeldada, et ka need probleemid lahendatakse lähitulevikus saabuvate uuendustega.

Miks see nii palju maksab?

Positiivsel noodil jätkavad aga ka X-i teised aspektid. Selle kaamerad on head ning portreefotod on kaunid, kuid vaid uus Stage Light funktsioon kipub inimeste kõrvu ära sööma. Mõlemad telefoni tagaküljel olevad kaamerad on varustatud optilise stabilisaatoriga, muutes seega pildistamise pea kõikides oludes üsna muretuks ning ka jahedast ilmast tulev käevärin ei suuda pilti liialt ära rikkuda. 12-megapikslised kaamerad suudavad jäädvustada korraliku ning detailse foto ja kaamerat peamiselt päevasel ajal kasutades on see igati sobilik asendama eraldiseisvat fotokaamerat.

Samuti väärib kiitust X-i aku. iPhone’id on juba pikka aega osanud keskmisest väiksemat akut nutikalt kasutada ning pakkuda terve päeva kestvat akut, kuid X-i seest leiab nii nutika süsteemi kui ka korraliku mahutavusega aku, mis tähendab, et keskpärase kasutuse puhul peab telefon vastu ka terve järgmise päeva.

See ei pruugi küll suurte akudega Androidi-fännide jaoks kõlada kui saavutus, kuid iPhone’ide maailmas on mitmepäevane aku eluiga uudne ning igati tervitatav nähtus.

Seega. Kas eelnev on piisav, et õigustada 1200 euro lähedale küündivat alghinda? Ilmselt. See on ilma igasuguse kahtluseta parim iPhone, mis siiani Apple’i inseneride on välja töötatud ning arvestades, et Apple hoiab iOS-i monopoli ja saab selle maailma hinnad ise dikteerida, leiab sama ka Apple ise.

Muidu ei julgeks nad säärast hinda küsida. Aga vähemalt on positiivne, et selle hinna eest saab ka midagi head. Ning kui see arvustus tundub liialt nunnutav, siis meile ka. Me nägime vaeva, et leida midagi negatiivset, mida selle telefoni kohta öelda, kuid see on keeruline. See on hea telefon.

Hästi tehtud, Apple.

PS: Öelge, mida tahate. Terve arvustamise kirjutamise ajal ütlesin peas telefoni nimeks X, mitte 10.

Jah, osta,

sest vaatamata kallile hinnale on see väga hea telefon, mis pakub pärast pikka ootamist ka midagi uut.

iPhone X