Korpus on endiselt metalne ehk korralik ja vastupidav. Disaini osas on tehtud väga vähe muudatusi, peamiseks uuenduseks pean sisselülitamise nupu peal olevat tekstuuri, mis teeb telefoni käivitamise veidi mugavamaks. Kuid see ei tohiks olla omadus, mida ühe uue telefoni puhul hinnata, või mis? Kahjuks, või õnneks, on P10 täiesti tavaline telefon ehk selle puhul peabki just selliseid väikseid uuendusi tooma välja.
Uudne kodunupp
P10 puhul on kõige suuremaks uuenduseks kodunupp, mis nüüd asub telefoni eesotsa alaosas ehk klassikalises kohas. Loomulikult on kodunupu sees peidus sõrmejäljelugeja, mis testimise käigus töötas välkkiirusel. Piisab vaid sellest, kui sõrm asetatakse hetkeks lugejale ning telefon lukustab end kiirelt lahti.
Koos uue kodunupuga on telefoni esipaneelilt ära kaotatud navigeerimiseks vajalikud füüsilised või digitaalsed nupud, mis tähendab, et kui tahta mõnest äpist naasta koduekraanile või minna eelmisele lehele, siis tuleb selleks kodunuppu kasutada.
Nupule on tarkvaraliselt arendatud mitmeid viipeid, millega saab erinevaid funktsioone täita. Paarinädalane testimine ei olnud piisav, et oleksin viiped selgeks õppinud. Alatihti tegi telefon minu soovitule hoopis vastupidist. Viga võis olla ka selles, et neid viipeid peab kodunupul kiirelt tegema ehk pikalt ei saa mõelda. Kui sõrm jääb vasakult paremale tõmbamist liiga kauaks tegema, siis nupp eeldab, et taheti hoopis klassikalist koduekraanile naasmist teha.
Maailma koledaim kasutajaliides
P10 suurimaks miinuseks on maailma koledaim kasutajaliides EMUI 5.1. Pannes end tavakasutaja olukorda leian, et halb kasutajaliides võib Huaweile saatuslikuks saada. Isegi kui riistvaraliselt on telefon väga asjalik, siis enamus kasutajaid hindab hoopis tarkvara välimust. Kui selles osas on nende esimene kokkupuude negatiivne, siis ei hakka nad endale seda telefoni ostma. Kujutage ette poes uut telefoni valivat inimest, esmaemotsioon on kõige tähtsam.