"Hei Google, mängi Phil Collinsit," hõikan oma nutikõlarile, kui peale üht tööpäeva koju jõuan.
Võtan kõrvaklapi, kust mängib Audible versioon Phil Collinsi autobiograafiast (mille ta muide ise sisse luges) kõrvast ja panen telefoni esikukapile. Collins räägib, kuidas sündis tema maailmakuulus lugu "In the Air Tonight". Teises toas on kõlar vahepeal teatanud, et mängib nüüd Phil Collinsit ja asunud mängima just seda sama lugu, "In the Air Tonight". Nagu maagia.
Maagilist pole siin aga tegelikult midagi, puha Google'i nutikas tehnoloogia ja algoritmid. Mõni nädal tagasi sain USAst kauaoodatud paki, kus sees peitus omakorda mõne nädala eest maailmale tutvustatud Google Home nime kandev nutikas kõlar. See viltuse otsaga purk istub suvalises kohas sinu elamises, reageerib käsklustele "Ok Google" või "Hey Google" ja tegutseb seejärel vastavalt antud käsule või küsimusele.
Ja Eesti president on…
Seadistatakse, nagu ikka paljusid ekraanita seadmeid tänapäeval läbi nutitelefoni äpi. Kuna Home on mõeldud hetkel vaid USA turule, olin veidi mures, kas ta siinmail üldse töötab. Sestap oli ehmatus suur, kui äpp ütles puhtas eesti keeles, et kõlar meie riigis töötada ei pruugi. Järgmine ekraan käskis mul telefon ingliskeelseks muuta. Hea küll, muudame. Kui määrata telefonis kasutatavaks regioonis US ja keeleks inglise, siis ka probleemid lõppesid. Seadistades tegin Google Home'i sõbraks oma wifi võrguga, näitasin talle, kuidas sisse logida minu Google, Spotify ja Uberi kontodesse ja oligi kõik – võisin hakata oma uue sõbraga rääkima.
Esimesed päevad olid muidugi põnevad. "Hei Google, kes on Eesti president,"* küsisin. "Köörstai Kalžuleid," pressis kõnesüntesaator endast välja häälikute ühendeid, mida ta kunagi hääldama pole programmeeritud. "Hei Google, mängi muusikat," ja elutuba täitis viimaste hittide kollektsioon, mida Spotify mingi ime nipiga minu jaoks kuulatavas valikus hoiab.
Peagi avastasin äpist ka võimaluse siduda Home teiste Google'i seadmetega läheduses. Nimelt olen kodus paigaldanud ühe Chromecast Audio vannituppa, teise magamistuppa. Pärast paari liigutust telefoni ekraanil piisas mul Googlele öelda vaid "Hei Google, mängi mu Discover Weekly pleilisti kogu korteris," kui järgnesid kinnitavad piiksatused magamistoast, vannitoast ja Home-kõlarilt endalt köögilaual ning seejärel kõikides tubades sünkroniseeritult soovitud pleilist. Kuna torustiku kaudu levib heli üpriski hästi, hõikasin Googlele taas "Hei Google, vannitoa heli tasemele kaks," ja heli vannitoas muutus hoobilt inimkõrvale talutavamaks.
Hommikurutiin Google'i kõlariga
Hommikuti piisas mul Google'ile voodist hõigata – jah, minu 2-toalises korteris kuuleb ta mind suvalisest punktist ideaalselt – "Tere hommikust." Selle peale tervitas Google mind nimepidi, rääkis õues valitsevast ilmast, mis sündmused mind kalendris ees ootavad ja jõudis lõpuks uudisteni. Uudiseid ta otseselt ise ette ei loe, kuid Google Home äpist on võimalik valida endale meeldivate uudisesaadete (taskuhäälingud ehk podcastid) nimekiri, mida Google siis hommikuti ette mängib. Olen valinud selleks ligi seitse minutit kestva BBC World uudistesaate ning sinna otsa igas tunnis uueneva BBC Minute minutipikkuse uudistesaju. Tavaliselt olen ma selle aja jooksul jõudnud juba rahulikult hommikuse aegluubis kulgemisega kööki, et kohvi valmistada.
Kui väga igav, saab Home'iga mängida erinevaid mänge. Trivias esitab ta küsimusi, millele tuleb vastata, Madlibs mängus aga täita tekstis olevad lüngad, ilma teksti sisu ette teadmata.
Peale esimest entusiasmipuhangut ei jäänud Google Home tegevusetult istuma. Endiselt meeldib mul lasta tal endale muusikat mängida või anda käsk suunata muusika vannituppa, kui hommikusele dušile venin. Kord artiklit kirjutades oli vaja teisendada hunnik ühikuid meetermõõdustikku. Selle asemel, et hakata neid internetti toksima, hõikasin Googlele, kes vastused mulle kiiresti ette luges. Telekat vaadates või raamatut lugedes on hämmastav, kui kiiresti harjusin faktide kontrollimiseks või lisainfo küsimiseks Googlele hõikama.
Probleem: ei tee inimeste häälel vahet
Võib arvata, et Google Home'ile lisandub peagi uusi võimalusi. Hetkel toetab ta näiteks väga väheseid nutika kodu seadmeid. Philips Hue ja Nesti nutika termostaadi kaudu oma kodu valgustust ja temperatuuri saab häälega kontrollida ju küll, aga ainult siis, kui sul need seadmed olemas on. Minul ei ole. Minul on ainult üks Belcin Wemo nutipistik, mis Google'iga otse ei suhtle. Õnneks suhtlevad nii Google Home kui ka Wemo populaarse nutikate tööülesannete täitmise platvormiga IFTTT, kus neid oli võimalik siduda.
Lisaks sidusin naljaviluks Google Home'iga sedaviisi ära ka Twitteri ja Slacki. Teoreetiliselt saan nüüd diivanil pikutades hõigata Googlele uusi Twitteri postitusi või sõnumeid kolleegidele Slacki. Ma ei taha teada, mis juhtub, kui mõni mu naljahambast sõber külla tuleb ja sellest võimalusest kuuleb.
Asi on nimelt selles, et Google Home ei tee vahet, kes temaga parasjagu räägib. Nii võib suvaline inimene astuda sisse minu koju ja nõuda Google'ilt välja minu kalendri info või ostunimekirja. Ainus võimalus on Home mikrofon nupuvajutusega välja lülitada, nii et kõlar häälkäsklustele enam ei reageeri. Ideaalis võiks ju Home tulevikus ära õppida tema erinevate kasutajate hääleprofiilid ja anda vastavalt sellele ka informatsiooni.
Lisaks hetkel veidi puudulikule kodujuhtimisele ei oska Google Home millegipärast lisada meeldetuletusi ega kalendrikandeid. Kui temalt paluda asja, mida ta teha ei oska, ütleb ta alati "See võimalus pole veel saadaval," rõhutades sõna veel. Samuti ei tööta Eestis läbi Google Home'i Uberi tellimine, kuid arvatavasti on see probleem tingitudki sellest, et Eesti regiooni see seade hetkel üldse mõeldud polegi.
Oodates eestikeelset häält
Eesti keskkonnas elades hakkab samuti üsna kähku häirima Home võimetus aru saada eesti keelest – Spotifyst Eesti artistide lugude või albumite tellimine on suhteliselt lootusetu, kui artisti nime kuidagi loogiliselt inglise keelseks käänata ei saa. Seega näitab sääraste seadmete turule tulek ning hääl-kasutajaliideste levik, et on viimane aeg hakata aktiivselt arendama Eesti kõnesünteesi ning kõnetuvastust Google ja iOSi süsteemidele.
Hoolimata vidina erinevatest puudustest on selle potensiaal suur. Home tungib märkamatult igapäevaharjumustesse nii, et kui laenasin seda kolleegile testimiseks, hõikasin veel ukselt kõlarile küsimuse, kas õues sajab või mitte. Alles siis taipasin, et Home on vooluvõrgust lahti ühendatud ja ei saa kuidagi küsimusele vastata…
Fotod: Hans Lõugas
