Seekord otsustasime testile läheneda veidi teisest küljest: kui tavaliselt räägime ikka ühest seadmest korraga, siis seekord võtsime neid testimiseks lausa kaks. Põhjus selleks on väga lihtne – need on praktiliselt samad telefonid.

Katsealusteks on seekord 149 eurot maksev Coolpad Porto ning tema suurem vend, 179 eurot maksev Modena. Nagu hinnast juba näha, võib on tegemist madalama astme nutitelefonidega.

Üllatavalt hästi ehitatud

Porto ja Modena suudavad üllatada. Odavat hinnasilti arvestades oleksin oodanud rabedalt käest pudenevat telefoni, mida avalikus kohas ei julgeks taskustki välja võtta. Nii see siiski ei ole. Mõlemad telefonid on ehituselt ning disainilt üllataval kõrgel tasemel. Siit ei ei leia küll metalli või klaasist tagakülge, kuid see-eest on kasutatud plastik korralik ning tugev.

Telefonid on õhukesed ning käes mugavad, suurema Modena servade puhul on küll puudust ruumist, kus mugavalt oma näppe toetada, kuid üldist õhukest disaini silmas pidades on see mõistetav. Oma õhuksuse tõttu on puudu jäänud ka ruumist, kuhu mahutada kõik kaamera komponendid ning seega on mõlemal telefonil tagaküljel pisikene mügarik, kust kaamera ning välk välja piiluvad.

Siinkohal ka head asjad lõppevad. Tundub, et kujundajad pole pisiasjadele mõtlemisele piisavalt aega kulutanud ning sellega on kaasnenud mitmed veidrad disaini- ning kasutusvead. Esimesena hakkasid silma telefoni allosas olevad puutetundlikud nupud Androidi tarkvara sees liikumiseks – aga kus on valgus? Põhjusel, mida ma mõista ei suuda, on telefoni loojad otsustanud nuppudele mitte mingisugust valgustust lisada, mis teeb nende pimedas ruumis kasutamise pea võimatuks. Seadetes ei ole võimalik ka valida nuppude ekraanile liigutamist (on-screen buttons).

Lisaks veidratele nuppudele on vigu tehtud ka tagaküljel, nimelt kõlariga. Kõik telefonide tagaküljel asuvad kõlarid on niikuiii mõttetud ning rumalad, neil telefonidel on kõlar aga tagakülje allosas, keskel. Täpselt selle koha peal, kus muidu puhkaks minu väikene sõrm või telefoni kahe käega hoides keskmine sõrm. Seega katsin ma pidevalt kõlari kinni ja olin sunnitud ennast ümber harjutama ning sõrmi kusagil mujal hoidma.

Kaamera jätab soovida

Kuna tõeline katsumus igale nutitelefoni kaamerale on öösel ilusa pildi tegemine, siis otsustasin mõlemad telefonid viia õhtust Tartut pildistama. Järeldus – nad ei ole eriti head. See ei olnud ka väga üllatav. Arvestades telefonide hindu ning paberi peal olevaid numbreid ei saa keegi oodata, et nad teeksid pilti näiteks iPhone’i tasemel.

Siiski, nendega on võimalik peaaegu talutavaid pilte saada, kuid selle jaoks pead olema kas professionaalne fotograaf, õnnesärgis sündinud või idioodi visadusega. Selleks, et saada mõnd kasutatavat klõpsu, pidi ühest ja samast asjast tegema vähemalt neli-viis pilti, iga kord lootes, et äkki nüüd teevad kaamerad koostööd. Ja iga kord see ei õnnestunudki. Mõnel korral tundusid pildid telefonide ekraanidel (mis ei ole ka just kes teab kui head) vägagi kaunid, kuid arvutisse jõudnuna rändasid nad kiirelt prügikasti.

Coolpad reklaamib väiksemat telefoni, Portot, kui vägagi hea ning võimeka selfitelefonina, millel on lausa viiemegapiksline esikaamera ning uhke tehnoloogia, mis võimaldab ka öösel ilusat selfit teha. Kas see ka tegelikult nii on? Võib-olla. Ka selle sama selfikaameraga on sama lugu, mis mõlema telefoni põhikaameraga: kui veab, siis võid saada mõne ilusa pildi, kuid selle peale ei tasu lootma jääda.

Coolpadi kaameraäpp jätkab samas toonis, mis kaamerad ise. Vahel ta töötab, vahel mitte. Ühe lühikese jalutuskäigu ajal, mil soovisin teha mõnd ilusat pilti, jooksid mõlemal telefonil kaameraäpid pea samal ajal kokku. Porto puhul lahendas probleem end ise, äpp sulgus peale umbes poolt minutit ning seejärel sai pildistamist jätkata. Modena siiski probleemi lahendamisega ise hakkama ei saanud ning peale mõneminutilist ootamist olin sunnitud telefoni ise välja ning seejärel uuesti sisse lülitama.

Kui tarkvara siiski töötab, on see täitsa tore. Coolpad on oma kaameraäpile lisanud mitmeid profiile, et neid saaks vastavalt olukorrale kiirelt vahetada. Minu poolt enimkasutatuteks osutusid öövõte, HDR ning tavalise pildi režiim. Kaamerad teevad pilti üpris kiiresti.

Klõpsitud pilte (vähemalt neid, mida julgeb näidata) saad näha allpool olevast galeriist.

Identiteedikriis ning möllav jõmpsikas

Jätkates trendiga „see pole just suurem asi“ oleme jõudnud Porto ning Modena tarkvara ning selle kasutatavuse juurde. Suurim mure siin on tõsiasi, et telefonid ei tea ise ka, mis või kes nad tarkvara poolest olla üritavad. Ühelt poolt vaadates annab kogu Android 5.1.1 peale ehitatud Coolpadi lahendus tunde, et kasutaksid iPhone’i. Puudu on Androidile omane äppisahtel, kust leiad kõik oma rakendused ning siis saad valida, milliseid neist soovid oma esilehtedele panna. Selle asemel lisatakse kõik paigaldatud rakendused otse sinu esilehtedele.

Teisalt võib seadetes liikudes või sõbrale helistades leida väga Nexuslikult puhta Androidi kujunduse, kuhu Coolpadi meeskond pole ise midagi juurde lisanud. Säärane risti-rästi disainifilosoofia jätab lõpuks lihtsalt segase, laisa ning üle jala tehtud tunde.

Halba leiab veelgi. Mõlemad telefonid on küll üldiselt üpris kiired ning särtsakad, kuid teatud ülesannete juures kipuvad nad koperdama. Näiteks kaustu avades. Millegi pärast võtab mõlemal telefonil kausta avamine aega üks-kaks sekundit. Arvestades telefonide üldist kiirust ei saa see olla nõrga riistvara süü, vaid pigem kas tahtlik või tahtmatu tarkvara venimine.

Lisaks aeglastele kaustadele ning lonkavale identiteedile kummitab telefone ka möllav puberteet ning koostöövõimetus. Seda pideva kokkujooksmise näol ilma mingi selge põhjuseta. Kasutusaja jooksul tuli ikka ja jälle ette olukordi, kus kõige lihtsamat toimingut tehes terve telefon hangus ning ei olnud nõus enne midagi tegema, kui oli saanud restardi. Veidraimaks selliseks seigaks oli juhus, kui julgesin sisse lülitada taskulambi, mille peale Porto kõhuli viskas ning edasisest koostööst keeldus.

Kuid leidub ka midagi head. Coolpad on lisanud seadetesse võimaluse sisse lülitada „targad liigutused“, mille abil saad kiiresti mõne rakenduse avada. Näiteks joonistades ekraanile m-tähe avaneb Google Play Music või joonistades e-tähe avaneb internetibrauser. Kahekordse koputuse korral saab telefonid unest ärata (see on ka võimalus paljudel teistel telefonidel), kuid kahjuks on unustatud lisada võimalus kahekordse koputusega telefon uuesti uinutada.

Toredaid pisikesi lisasid on veel. Näiteks rakenduse eemaldamise puhul mängib telefon ette pisikise südantlõhestava animatsiooni, kus rakenduse logo tükikesteks puruneb.

Turg ei ole just suur

Mida siis lõpuks oma mõõduka investeeringu eest saab? Kas saab telefoni, mille ekraan on silmipimestavalt ilus? Ei. Ka saab telefoni, mille aku peab mitu päeva vastu? Ei. Kas saad telefoni, mida on mõttekas veel kahe aasta pärast kasutada? Kindlasti mitte. Kas saad odava hinnaga telefoni, mida anda lapsele, töötajale või vanaemale, et kergemad igapäevased asjad tehtud saaksid? Absoluutselt!

Coolpadi telefonid on oma hinda arvestades üllatavalt võimekad ja viisakad ning teatud kompromissidega nagu näiteks pimedas kehvad fotod, tuleb selle hinnaklassi telefonide juures tavaliselt ikka arvestada. Selge see, et ka need inimesed, kes ei saa telefoni eest maksta 800 ega isegi 300 eurot, peaksid saama võimaluse nutitelefoni kasutada ning Coolpad pakub seda võimalust täitsa ausal moel.

Aga me ei saa neile praegu ostusoovitust anda ühel põhjusel: tarkvara. Kui ikka tarkvara tihedasti kokku jookseb, äpid hanguvad ja telefon nõuab restarti, siis ei ole tema kasutamine mõnus isegi juhul, kui sa oled maksnud ta eest vaid 149 või 179 eurot. Odavate telefonide turg ei ole tühi, näiteks ka suurepärane Moto G maksab alla 200 euro ning on selgelt parem telefon kui Coolpadid, vähemalt tarkvara ei jookse kokku. Kui Coolpadide tarkvara peaks paranema, kaalume ka meie oma soovituse muutmist. Aga praegu on meie soovitus lihtne: Osta Moto G.

Avafoto: Tanel Meos