Digitaalsetele lahendustele üleminek: mida sellest teadma peab?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Äri edukuse praegu käimasolevas teises tööstusrevolutsioonis tagab digitaalsetele lahendustele üleminek. Kuidas ärid aga tänapäeva maailmas mainitud revolutsioonile ning selle pakutavatele võimalustele reageerivad? Arutasime teemat tehnoloogiafirma Dell EMC Põhja- ja Ida-Euroopa müügijuhi Pavol Vargaga, kes räägib, kuidas firmad uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga toime tulevad ning milliseid võimalusi see neile pakub.

Digitaliseerumine – kõlab keeruliselt. Mida see täpsemalt tähendab?

See toimub juba praegu ning märke sellest võib leida sisuliselt igast valdkonnast. Ka nendest, mis ei ole traditsiooniliselt IT-valdkonnad. Näiteks põllumajandus. Kes oleks osanud arvata, et andmekeskused hakkavad hoidma otse põldudelt kogutud andmeid, mida lubavad teha tarkade sensoritega varustatud masinad.

Mulle tundub, et protsess toimub seetõttu, et keskeltläbi muutvad arvutid aina odavamaks. Täpselt nagu mobiiltelefonid. 20 aasta eest maksis mobiiltelefon sama palju terve kuu ööbimine uhkes hotellis. Tänapäeval saab seadme kätte aga äärmiselt vähese eest. Lisaks sellele on seadmed ka palju võimsamad ning pakuvad funktsioone, mida me aastate eest ei osanud ettegi kujutada.

Tooge sellest mõned näited.

Ma usun, et asjade interneti ehk IoT jõuab kõikjale. Aina enam hakkame me nägema sensoreid ja arvuteid. Need hakkavad olema inimese kella sees ning talle ütlema, kuidas ta ennast antud päeval tunneb. Või saavad need olema sportlase jooksujalatsis – kujutage vaid ette, et inimese jalatsis on sensorid, mida toidab näiteks jooksmine ise, energia või hoopis helid ning sensor ütleb inimesele, millises tempos ta peaks jooksma või millist tehnikat kasutama. Võib-olla oskavad need samad jalanõud tulevikus inimesele öelda, et “Sa oled täna väsinud. Paistab, et toitumisest tulenevalt. Täna parem puhka.” Või hoopis, et “Kõik tundub korras olevat. Võid jooksma minna.” See on digitaliseerumise meelelahutuslikum pool.

Samas võib vaadata näiteks mõne tehase tootmisliini, kus nutikad sensorid mõõdavad seadmete temperatuuri ning jälgivad üldist tootmisprotsessi. Sellises olukordades saab tehnika öelda, et “Hei! Mu osad võivad peagi katki minna. Nädala pärast oleks vaja mõned osad välja vahetada. Asemele tuleks panna kummist osad, muidu võin paari nädala pärast uuesti katki minna ning parandus kujuneb kulukamaks.”

Või kolmas näide – lennuki mootor. Üks meie klientidest valmistab turbiine lennukitele, mis jälgivad end ise ning teatud mõttes suudavad end ise parandada. See tähendab, et mootor on võimeline ütlema, millal ning mis temaga juhtub, kui teda ei parandata ning sellisel juhul on võimalik suuremaid kulusid vältida. Sarnane näide tavainimese maailmast oleks see, kus inimene läheb vihmase ilmaga jooksma. Kui ta koju jõuab on tal külm ning ta hakkab aevastama. See näitab, et kehaga on midagi valesti. Seega peaks inimene võtma rohtu, jooma teed ning minema varakult voodisse. Vastasel juhul on ta homme haige. Seega sarnaselt mootorile saab keha aru, et midagi on valesti ning kui vajalikke meetmeid ei rakendata, siis peagi võib olla olukord märksa hullem. Peagi võib remonti vajada kogu turbiin ning mitte ainult vigane tihendi.

Lisaks võib taaskord vaadata näiteks põllumajandust. Seal kasutatavad masinad, näiteks traktorid või kombainid, saavad kasutada põllu peale paigaldatud sensoritest tulevat informatsiooni saagi niiskuse ning teiste näitajate kohta. Sellisel juhul on võimalik teada, millist hooldust põld täpselt vajab ning millal.

Loomulikult ei saa tähelepanuta jätta ka isejuhtivaid autosid. Tänapäeva keskmine auto on varustatud ligikaudu 100 protsessoriga. Võib-olla saab sellest järgmise paari aasta jooksul tuhat ning ka hind langeb. Selline muutus avab omakorda palju uusi uksi. Autod võiksid olla võimelised jälgima kogu liiklust ning sellega ka arvestama. Kui ma lähen homme Kaunasesse, siis tuvastab mu auto koheselt kõige kiirema tee sihtkohani ning võtab sealjuures arvesse ilmaolusid, teetöid ning liikluse tihedust. Kogu selle info saab auto pilveteenusest, millesse on ühendatud kõik liiklevad autod.

Sina töötad IT-valdkonnas, seega sinu jaoks kõlab see kui normaalne lähitulevik. Kuid suurema osa inimeste jaoks võib see kõlada hirmutavalt. Näiteks see, kui autod ise omavahel suhtlevad. Võib-olla seetõttu selgubki Digitaalse Transformatsiooni Indeksist, et üle poole ettevõtetest ei tee midagi, et digitaliseerimisega kaasas käia?

Siin tuleb mängu mõiste nagu innovatsiooni dilemma. Tegu on mõistega, mis viitab olukorrale, kus ettevõte läbib innovatsiooni erinevaid astmeid. Näiteks kõigepealt on ettevõttes suurem arvutisüsteem, siis on väiksemad üksused nagu tavalised arvutid ning seejärel telefonid. Mida tugevam on ettevõtte ühes osas, seda nõrgem on ta teistes. Miks? Võib-olla arvas ettevõte, et suurem arvutisüsteem on kõige olulisem. Võib-olla ei investeerinud ettevõte õigesse lahendusse. On palju näiteid, mis tõestavad, et kui sa oled väga hea ühes valdkonnas, siis ei garanteeri see edu teistes. Täpselt sama kehtib autotööstuses – on suured autofirmad, kes kannatasid naftakriisi tõttu. Nendel suurtel autofirmadel on ka raskused, näiteks USA tootjatel. Samas turu uued tegijad Jaapanist, Koreast või Euroopast saavad päris hästi hakkama. Põhiliselt põhjusel, et nemad valmistavad elektriautosid. Kas suured firmad jõuavad sellele järgi? Jah, ilmselt küll. Kuid kas see läheb neile palju rohkem maksma kui see läks näiteks Teslale? Ilmselt küll.

Võiks öelda, et osa vastutusest selles vallas lasub ka IT-ettevõtetel endil. Innovatsioon meie valdkonnas toimub samuti viimasel hetkel. Minevikus tuli innovatsiooni ettevõtte poolt. Lapse isa tuleb koju ning tal on kaasas uus arvuti, mis talle töö juurest anti. Nüüd on teistmoodi – nooruk tuleb tööle ning ütleb tööandjale, et soovib hoida oma andmeid pilveteenuses, et ma saaksin teel koju mugavalt tööasju ajada ning vaadata, kellega ma homme kohtuma pean. Tööandja aga ütleb selle peale, et nii pole võimalik. Samas nooruki jaoks on see mõistmatu, kuna tänapäeval saab selliseid teenuseid internetist tasuta. Tänapäeval tuleb innovatsioon ettevõtete juurde ning ¾ ettevõtetest ei osanud seda oodata ning see tuli neile ootamatult.

Digitaalse Transformatsiooni Indeksis on mainitud, et suur osa suurfirmadest kardavad idufirmasid. Miks see nii on? Äkki peaksid hoopis idufirmad millegi pärast muret tundma?

Ma arvan, et nad ei karda idufirmasid, vaid ideid, mida need endaga kaasa toovad. Samas peaksid suurfirmad olema idufirmade suhtes avatud. Idufirmalik mõtlemine võib suuremate ettevõtete mõttemallid sassi lüüa, kuid pikemas perspektiivis aitab see neil ellu jääda. Teine variant on iduettevõtteid ignoreerida ning olemasolevast süsteemist kinni hoida. Siis pole üle muud kui oodata ja vaadata, kuidas su äri hääbub. See on dilemma, mille ees traditsioonilised ettevõtted tänapäeval seisavad.

Idufirmad ei pea millegi pärast muretsema. Viimase 10-15 aasta jooksul on arvutite keskmine hind märkimisväärselt langenud. See tähendab, et aina võimsamad vahendid on kättesaadavad aina väiksematele firmadele. Üks mu tuttav oli iduettevõtte looja. Tal oli üskkord mure, et ta peab pakkuma mahukat teenust suurele kliendile kaheks nädalaks ning tal pole selleks piisavalt võimsat tehnikat. Varem juhtus sellises olukorras nii, et firma ei suuda endale vajalikku tehnikat soetada ning isegi kui jõuaks, siis peale suure kliendi kadumist peab ta kallist tehnikast loobuma ning jääb kahjumisse. Tänapäeval saab mu sõber minna internetti ning tellida endale täpselt vajalikus mahus arvutusjõudu. Kui klient on oma vajalikud asjad tehtud saanud, saab firma lihtsalt internetipõhise teenuse kasutamise lõpetada ning oma eluga edasi minna. Veel mõne aasta eest oli selline lahendus mõeldamatu. Juba pisikestele firmadele on kättesaadavad meeletud ressursid. Piiramatu ligipääs ja jõud. Meie oleme olemas selleks, et neid aidata.

Tegemist on sisuturundusartikliga, mille tellijaks on Dell EMC.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.