Blogi haldab ja kureerib 

IT-firma: starditoetuse tingimused on küllaltki nõudlikud

Paremal Norman Saarso, vasakul Singletoni kaasasutaja Jurgen Herzmann. Foto tehtud äri- ja IT-messil SHIFT 2018 Turu linnas Soomes.

Kuna EAS nõuab kohati väga detailset aruandlust, siis Singleton Groupi jaoks tasus starditoetuse taotlemine ära vaid tänu projektikirjutaja abile.

Singleton Group OÜ ehk lühidalt Singleton, on asutatud 2015. aasta novembris. “Tegeleme tarkvaratoodete loomisega koostöös oma klientidega ja ehitame veebi- ja mobiilirakendusi,” lausus ettevõtte kaasasutaja Norman Saarso. Hetkel töötab Singletoni Tallinna ja Tartu kontoris kokku 12 töötajat ning firma kasvab. Kliente on ettevõttel üle Euroopa, samuti Singapuris.

Singletoni meeskonnal tekkis starditoetuse taotlemise idee väga varajases faasis, kui tegutseti veel neljakesi. “Raha on alustaval ettevõttel, nagu ikka, vähe ja starditoetus tundus loogiline võimaus, mida kaaluda,” lausus Saarso.

Ta tõdes, et meeldiva üllatusena tuli see, et toetuse tingimused on mõnevõrra muutunud – 50% ulatuses toetati ka tööjõukulusid, mis on IT-valdkonnas peamine kulu. “Kuna ajad oli vaesed, aga kiired, siis me kohe taotluseni ei jõudnud. Tõsisemalt hakkasime asjaga tegelema 2017. aasta kevadel,” rääkis ta. Projekt tunnistati EASi jaoks taotlemisküpseks sama aasta sügisel.

Bürokraatiaga tegeles konsultant

“Kuna me teadsime, mida me tahame, siis meie jaoks sai kohe alguses selgeks, et taotlemiseks nõutud äriplaan ja muud dokumendid on mõistlik lasta kokku kirjutada mõnel konsultandil,” rääkis Saarso. “Esimene faas oligi vastava konsultandi leidmine, tema briifimine ja kurssi viimine meie valdkonna spetsiifikaga. Suvi kulus tal kirjutamisele. Puhast kulda sealt siiski kohe ei tulnud ja üksjagu oli korrigeerimist,” selgitas ta.

Projektikirjutamisele järgnes eelhindamine Tartu maakondlikus arenduskeskuses, mis oli ettevõtja sõnul asjalik ja efektiivne. Samuti oli kasulik lõpphindamine Tartu EASis.

Kui aga millegi üle nuriseda, siis pole Saarso sõnul äriplaani sellisel kujul, nagu teda nõutakse, kuigi otstarbekas kokku panna ettevõttel, kes on juba tegutsemas ja kelle ärimudel on ennast tõestanud. “Pigem on selline formaat sobilik nullist alustavale, ettevõtluskogemuseta taotlejale, kel on vaid hüpotees, kuidas väärtust luua,” sõnas ta.

Esmalt tuleb kulud ise kanda

Teiseks on taotlusest väljamakseni pikk tee – arvestada tuleb sellega, et pärast projekti abikõlbulikuks kuulutamist tuleb kulud esmalt ise kanda, seejärel investeeringud tagasi taotleda. “Neid ootuseid, mida nõutakse väljamaksetaotluselt, võiks paremini juhtida ja seda menetlust efektiivsemalt läbi viia. Mõni hapram ettevõte, kes toetusega ehk liialt arvestas, oleks meie asemel lõpetanud negatiivsete rahavoogudega,” tõdes Saarso.

Rahulolematust tekitas ka see, et EAS nõuab väga detailset tegevuskava, kuidas eesmärkideni jõutakse – näiteks, mis kuus värvatakse uus töötaja. “Sisuliselt on see waterfall-projekt ehk jäik projektiplaan. Reaalsus on see, et meie valdkonnas ei ole tänu tööjõupuudusele selliseid asju kuupäevaliselt võimalik mitu aastat ette ennustada,” möönis ettevõtja.

Kõigest hoolimata usub Saarso, et kogu toetuse taotlemise protsess tasus end ära, kuid seda poleks juhtunud ilma projektikirjutajata. Singletoni jaoks toetuse taotlemise käigus suuri üllatusi ei tekkinud, eelkõige seetõttu, et neil oli finantsprognoos olemas. “Kardetavasti on neid, kes pole põhjalikumaid finantsprognoose teinud. See osa võib olla valgustav,” lisas ta.

Toetusteta jääks hulk ettevõtteid loomata

Ettevõtja pole aga seda meelt, et ettevõtlustoetused turgu rikuvad. “Arvan, et siin on kaks olulist asja, millel vahet teha. Esiteks on vahe, kas tegemist on alustaja sisenemisbarjäärist üleaitamisega tegevuse alustamiseks või tegutseva ettevõtte toetamisega.”

Teiseks on tema sõnul küsimus selles, et kust raha pärineb. “Täna on see Euroopa raha, mis hakkab meie jaoks peagi otsa saama, ja oleks rumal seda mitte üles korjata, kindlasti ei poolda ma aga mõtet, et EL-i toetuste lõppedes peaksime korjama rohkem maksuraha, et see siis toetusteks laiali jagada,” märkis ta.

Kui ettevõtlustoetusi üldse poleks, siis Saarso sõnul kannataks eelkõige nö projektikirjutajate tsunft, kes peaks endale uue väljundi leidma. “Ilmselt jääksid mõned head ja mitmed keskpärased ettevõtted loomata,” tõdes ta.

Singleton Groupi starditoetuse tingimused:

  • omafinantseering 20%
  • peab suutma luua uusi töökohti (töökohtade arv pannakse paika konkreetset ettevõtet silmas pidades)
  • peab suutma kasvada 20%, seejuures keskpikas ja pikas plaanis suutma eksportida vähemalt 20%
  • pärast toetuse saamist tuleb käia abikõlbulikkuse ajal arengunõustamisel kohalikus maakondlikus arenduskeskuses, teha vahearuanne abikõlbulikkuse lõpus, siis vahearuandlus ning käia arengunõustamisel peale abikõlbulikkuse lõppu
  • Singleton Groupi starditoetuse suuruseks oli 15 000 eurot

Artikkel ilmus algselt Veebimajutuse blogis.