Rubriigi toob sinuni 

Selle aasta oktoobrist saab su auto hakata õnnetuse korral ise häirekeskusesse helistama

Avarii Pärnu maanteel. Foto: Liis Treimann/PM/Scanpix

Tuleva aasta kevadest peavad kõik Euroopa Liidus müüdavad uued autod olema varustatud tehnoloogiaga, mis lubab neil õnnetuse korral ise häirekeskusesse helistada. Häirekeskus saab võimekuse selliseid kõnesid vastu võtta aga juba tänavu oktoobris.

Tegemist on eCall süsteemiga, mis näeb ette, et õnnetuse korral helistab auto ise häirekeskusesse ning saadab seejuures sinna ka olulise info, nagu auto asukoht ning seal viibivate inimeste arv. Vajaduse korral saab juht ka läbi auto ise kõnet alustada.

Kuid enne, kui häirekeskus saab hakata autodelt tulevaid kõnesid vastu võtma, tuleb ületada mõned tehnilised takistused, nagu selgitas häirekeskuse planeerimistalituse juhataja Martin Kajaste.

“Esiteks peavad mobiilioperaatorid seadistama oma võrgu selliselt, et võimaldatud oleks eCall-kõne ühendus sõiduki ja häirekeskuse vahel ning sõidukile tagasihelistamine. See tähendab, et mobiilsidevõrkudes on vajalik teha seadistused, et eCall-teade oleks äratuntav ja võimaldaks sõidukist häirekeskusesse helistada,” ütles ta.

Ta lisas, et häirekeskus peab olema ka võimeline eCall-kõnet ja miinimumteavet vastu võtma ning menetlema neid hädaabinumbrile 112 saabunud teiste hädaabiteadetega samadel alustel.

“Tehnilised lahendused eCall-teadete vastuvõtmiseks ja nende menetlemiseks häirekeskuses töötab välja siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT). eCall lahenduse rakendamiseks hangib SMIT vajalikud seadmed. Vastavalt häirekeskuse poolt esitatud nõuetele arendab SMIT hädaabiteadete menetlemise infosüsteemi vajalikud funktsionaalsused. Näiteks sõiduki asukoha kuvamine kaardil, miinimumteabe kuvamine hädaabiteate menetlejale,” lisas Kajaste.

Miinimumteave, mis autolt häirekeskuseni jõuab, on asukoha usaldusväärsus, sõiduki tüüp, VIN-kood, kütuse paagi tüüp või tüübid, viimane sõiduki asukoht ja viimase asukoha ajal sõiduki sõidusuund ning turvavööga kinnitatud inimeste arv. Seega oskab auto vajadusel häirekeskusele ise öelda, kus auto on ning kui palju seal inimesi oli.

Hädavajalik süsteem, mis töötab lihtsalt

ECall-süsteem on oma olemuselt lihtne: see on kõnekanali loomine sõiduki ja hädaabiteenust pakkuva asutuse vahel. Kui sõidukiga, mis on varustatud eCall süsteemiga, juhtub õnnetus, mille tulemusel näiteks avanevad õhkpadjad, siis sõidukisisene süsteem helistab häirekeskusesse ja saadab sõidukist välja miinimumteabe, selgitas Kajaste.

Vajadusel saab eCall kõnet ka ise algatada, vajutades selleks sõidukis olevat nuppu. Seejärel luuakse häirekeskuse ja sõidukis viibijatega kõneühendus, et päästekorraldaja saaks välja selgitada, mis on juhtunud ja kas sündmuskohale on vaja saata kiirabi, päästjaid või politseid.

Kui aga on toimunud väiksem plekimõlkimine või kui juht on kõne käivitanud ekslikult, siis on oluline see kiiremas korras tühistada või kõne toimumisel anda häirekeskusele koheselt teada, et tegemist on valeväljakutsega ning abi pole vaja saata.

Kui aga kõne häirekeskuseni jõuab ning autos viibijate ei ole võimalik verbaalselt suhelda, siis saadab häirekeskus ise abi välja. See on nii juhtudeks, kus autos viibija on kannatada saanud ning ei suuda suhelda. Seega tasuks teha ka kindlaks, et laps ei jääks üksi autosse ning ei helistaks ekslikult häirekeskusesse.

Privaatsusega probleeme pole

Kui rääkida eCall teenusest, ei saa üle ega ümber privaatsusküsimustest. Arvestades, et auto on varustatud tehnoloogiaga, mis suudab riigile saata inimese asukohta ning info selle kohta, kui paljude inimestega koos ta liigub, või see tunduda kui potentsiaalne privaatsusrisk.

Kajaste sõnul seda aga karta ei tuleks, kuna eCall-teenus hakkab tööle alates sellest hetkest, kui toimub süsteemi aktiviseerumine ehk kui sõidukiga on toimunud õnnetus. Enne kui süsteemi sisse ei lülitata, on see uinuvas olekus. “Seega sõiduki asukoha andmeid saab kasutada alates süsteemi aktiviseerumise hetkest ning operatiivtööd hõlbustava abivahendina,” ütles Kajaste.

“Häirekeskusel ei hakka olema tulevikus võimekust aktiviseerida ilma põhjuseta sõiduki eCalli sõidukisiseste seadmete GPSi. Juhul kui eCallkõne on tehtud, saame selle kõne jooksul pärida sõiduki asukoha andmeid,” ütles ta.

Vajalik edasiminek

Kajaste sõnul on eCalli rakendamine vajalik edasiareng ja võimalus häirekeskusele hädaabiteate edastamiseks olukorras, kus inimene ei saa helistades ja rääkides teha tavalist hädaabikõnet. “Liiklusavarii puhul on olukorrad erinevad näiteks päeval ja öösel. Kui õnnetusse sattunud inimesed ei suuda ise teha hädaabikõnet, siis päeval on pealtnägijaid, kes teevad hädaabikõne häirekeskusele ning häirekeskus saab sel juhul helistaja asukoha positsioneerida,” ütles ta.

“Automaatse teate eelis avaldub eriti just siis, kui õnnetus juhtub ajal, kui liiklus on hõre ja pealtnägijaid ei ole, näiteks öösel. eCall lihtsustab ja kiirendab abi saatmist ning vähendab seeläbi liikluses hukkunute ja vigastatute arvu ehk aitab päästa elusid,” sõnas ta.