USAs internetiteenuse pakkujaid reguleeriv FCC võttis vastu otsuse, millega kaotatakse internetineutraalsus. See võib küll kõlada kui kauge riigi probleem, mis Eestis kuidagi ei mõjuta, kuid teoreetilised mõjud Euroopale ning ka Eestile on märkimisväärsed.
Esmalt, mis on netineutraalsus? Lihtsalt öeldes on see kord, et teenusepakkujad peavad kohtlema kõiki andmeid võrdselt ja kedagi ega midagi ei tohi panna eelisseisusesse.
See tähendab, et kuigi YouTube ja Netflix edastavad väga palju andmeid, mis võib teenusepakkujaid koormata, ei tohi nad seda andmeliikumist kuidagi pidurdada.
Piltlikult peab teenusepakkuja nägu tegema, et kõrgresolutsiooniline video on kui väikesemahuline e-kiri ja kõik need andmed saavad suurest “internetitorust” rahulikult läbi voolata.
Netineutraalsuse kadumisega see aga muutub. Teenusepakkujad saavad ise otsustada, mis nende “torudest” läbi voolab ja millistele andmetele antakse eesõigus.
See loob ka olukorra, kus teenusepakkujad saavad ettevõtetelt ja klientidelt rohkem raha küsida, et neile olulised andmed jõuaksid inimesteni kiiremini.
Seega võiks mõni sidefirma öelda Netflixile, et kui te soovite endiselt meie võrgu abil inimesteni 4K-videot edastada, ilma et see pätkiks, siis peate te meile maksma X summa raha, vastaselt juhul keeratakse kraanid kinni ja vajalik hulk andmeid ei jõua kasutajateni nii kiirelt, kui see vajalik oleks.
Teisalt saaks teenusepakkujad soovi korral ka klientidelt rohkem raha küsida, et nad saaksid kiirema ligipääsu teenustele, mis on neile olulised.
Näiteks kui klient armastab YouTube’i ja tahab videoid ikkagi sama kiirelt kui enne neutraalsuse kadumist edasi vaadata, siis peab ta valima paketi, kus on säärane klausel sees ning ilmselt peab ta selle eest ka rohkem raha maksma.
Mida see aga tähendab?
Netineutraalsus on teema, mis lööb inimesed kaheks: osad leiavad, et see on iga ettevõtte õigus ise otsustada, mis nende vahendite abil toimub, teised leiavad aga, et sidefirmadel ei peaks selliseid õiguseid olema. Tegu on poliitiliselt keerulise teemaga, seega õigeks või valeks on seda otsust raske kutsuda.
Siiki, millest saab rääkida, on võimalikud mõjud kliendile, seda nii USAs kui ka Euroopas. Esmalt muutuvad asjad eestkätt keerulisemaks USA kliente jaoks, kus tihti on valida vaid üks teenusepakkuja ja kui nende hinnad klientidele ei sobi, siis on ainsaks võimaluseks ilma internetita olla.
See tähendab, et mitmete inimeste jaoks on potentsiaalselt suuremate summade maksma hakkamine vältimatu.
Samuti tähendab see seda, et kui näiteks Netflix peaks hakkama rohkem raha maksma selle eest, et nende sisu vaatajateni korrapäraselt jõuaks, siis võivad nad olla sunnitud hindu tõstma, et võrguoperaatoritele makstavad summad tasa teha.
Kuid asi ei piirdu vaid USAga ning mõjutatud võib olla kogu maailm. Kuna nüüd võivad turule hakata tulema netipaketid, kus töötavad vaid mõned internetiteenused, näiteks YouTube, ja teisi videoteenuseid kasutada ei saa, siis on võimalik, et muutused hakkavad pidurdama uute rakenduste või teenuste turuletulekut: inimesed ei saa neile pakettide tõttu lihtsalt ligi.
Kuna väga suur osa populaarsetest teenustest pärinevad just Ameerika Ühendriikidest, siis tunneks selle mõju ka mujal. Ning isegi kui pakettide disain uute teenuste levikut ei piira, siis võib laiemat levikut piirata raha, sest väiksematel teenustel ei pruugi lihtsalt olla ressursse, et internetiteenuse pakkujate poolt nõudvaid summasid maksta.
Lisaks mängib rolli ka ressursside jaotus. Kui mõni teenusepakkuja peab maksma suuri summasid operaatorile, tahtmata samas klientide jaoks hindu tõsta, peab kärpeid tegema millegi muu arvelt. Seega näiteks Netflix võib vähendada investeeringuid originaalseriaalidesse, et katta tekkinud vahe.
Sidefirmade jaoks on asjad aga vaid head, kuna see loob olukorra, kus kasumeid on võimalik märkimisväärselt suurendada. Kas ja kuidas seda tehakse, näitab ilmselt aeg.
Hetkel pole veel selge, kas ja kuidas hakkab uus regulatsioon hindu mõjutama. Eelnevate näidete näol on tegu vaid ennustustega ning on võimalik, et reaalsuses mängivad asjad välja teisiti.
Samuti tasub silmas pidada, et eelnev on äärmiselt lihtsustatud ülevaade netineutraalsusest, tegelikkus ja potentsiaalsed mõjud võtaksid ära rohkem tähemärke kui kirjutaja klaviatuur välja kannataks.
Euroopa raamistikus sarnaseid probleeme lähiajal oodata pole, kuna netineutraalsus on üle Euroopa Liidu reguleeritud ning hetkel ei paista, et see lähiajal muutuma hakkaks.
