TTÜ teadur: vaid päikesepaneelide jõul autod sõitma ei hakka

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Viimasel ajal on elektriautode buumi kõrval esile kerkinud ka mõtted luua autosid, mida seinast poleks vaja laadida, vaid selle asemel ammutataks kogu vajalik energia päikesest. TTÜ vanemteadur Argo Rosin leiab, et kuigi see oleks teoreetiliselt võimalik, siis vaid päikesepaneelidega ükski auto sõitma ei hakka.

Rosin selgitas, et päikesepaneelidega elektriautod on tegelikult tavalised akudega varustatud elektriautod, mida saab laadida nii elektrivõrgust kui ka sõidu ajal auto külge kinnitatud paneelidest. Paneelide elektritoodang päikeselise ilmaga võib olla üsna stabiilne, kuid mistahes objektide, näiteks puude või hoonete, poolt tekitatud varjude tõttu võib elektritoodang poole võrra langeda. See on ka see põhjus, miks Rosina sõnul päikesepaneelidega auto ei saa kindlasti ilma akuta hakkama.

Oluliseks puuduseks on Rosina sõnul ka see, et autole kinnitatud paneelide toodetud elektrihind tuleb täna kallim kui näiteks maja katusele paigaldatud süsteemi puhul, või lihtsalt elektrivõrgust elektrit ostes. “Siinkohal tuleb arvestada, et vähemalt 50% elektriautode laadimisest toimub tegelikult öisel ajal kui elektrihind võrgus on odav,” lausus ta ja lisas, et  seega oleks päikesepaneelidega auto edu eelduseks paneelide investeeringu- ja käidukulude oluline vähenemine ning tänaste paneelide hindade juures kasuteguri märgatav tõus.

Samas, Eesti talve arvestades ei aitaks ka kasuteguri kahekordne kasv hädast välja, seega näeb Rosin, et paneelidega autode võidukäik võiks toimuda ilmselt Lõuna-Euroopas, kus päikesekiirgus on ühtlasem ning päikeseliste päevade osakaal on märkimisväärselt suurem.

Kui palju elektrit peaks paneelid tootma?

Selleks, et saada ettekujutus sellest, kui palju päevasest energiakulust suudaks Eesti oludes katta päikesepaneelidega klassikaliste elektriautode puhul nagu Tesla Model S 60D ja Nissan Leaf (30 kWh akuga), tegi Rosin ka vajalikud arvutuskäigud:

  • autod kulutavad energiat umbes 20 kWh/100 km;
  • päevas läbitakse keskmiselt 80 kilomeetrit;
  • auto on kaetud 4.-6 m2 ulatuses 20% kasuteguriga PV-paneelidega;
  • kaod süsteemis 15%.

Arvutuste tulemusel selgub, et juunis kataks selline süsteem 24-36% sõidule kuluvast energiast, detsembris aga ainult 1%. Keskmiselt suudaks selline süsteem aastas katta igapäevaselt 11-17% sõidule kuluvast energiast. “Seega ideaalis võiks arvestada, et samaväärse protsendi võrra pikeneks ka elektriautode läbisõit päevas. Reaalselt tuleb aga arvestada erinevate ilmaolude ja nende mõjudega, mis vähendavad seda,” lausus Rosin.

Ta lisas, et Eesti oludes võiks turgu näha näiteks elektriliste golfikärude või muude suviste transpordivahendite puhul, kohtades, kus soovitakse puhast keskkonda ja mürataset madalal hoida, näiteks loomaaedades või loodusparkides. “Samas tuleb arvestada, sellega, et talvisel perioodil kui paneelid ei tööta, toimub jätkuvalt nende vananemine,” lausus ta.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.