Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) töötati juba aastate eest välja uut tüüpi naast talverehvide jaoks, kuid TTÜ professori hinnangul ei ole rehvitootjad neid veel kasutusele võtnud, kuna ärilises mõttes ei ole need nõnda huvipakkuvad.

TTÜ inseneriteaduskonna mehaanika ja tööstustehnika instituudi professori Jakob Kübarsepa osalusel on välja töötatud talverehvides kasutatav uut tüüpi naast on senistest märkimisväärselt keskkonnasõbralikum ning peab ka oluliselt kauem vastu.

Rehvitööstusel puudub ärihuvi

Kübarsepp leidis, et põhjus, miks ükski suur rehvitootja ei ole TTÜ-s arendatud tasanaastu kasutusele võtnud, peitub rahas ning inertsis: uute naastudega rehvid oleks vähemasti esilagu mõnevõrra kallimad ning kliendil pole otseselt põhjust neid osta, sest miski ei keela ju ka teekatet kulutavate naastudega sõita.

“Iga tootmisega kokku puutunud inimene saab aru, et kui keeruline on orienteeruda ümber uut tüüpi konstruktsiooniga ja uuest materjalist naastude ja naastrehvide tootmisele. Ka uute naastude ja selletõttu ka rehvi hind võib esialgu mõnevõrra kõrgemaks osutuda. Müügiks lähevad ju hästi ka “vana” tüüpi naastudega naastrehvid ning teede kulumine ei ole eriti ei tarbija ega rehvitootja mure,” sõnas Kübarsepp.

Tasanaastude tootmisest olid aastaid tagasi huvitatud eestlased, kes soovisid selleks tehast ehitada. Kübarsepa sõnul jäi see projekt seisma, kuna tegu oli alustava ettevõttega, mis ei olnud varem antud valdkonnas tegev olnud ning ei suutnud kaasata investorite ega riigipoolset toetust.

Kokku on tasanaastude prototüüpe toodetud umbes kümmekond tuhat, kuid masstootmisesse viimine tähendaks, et neid peaks tootma miljardites.

Keskkonnasõbralik ja inimese tervist ja kulutusi säästev

TTÜ tasanaastu teeb eriliseks see, et see kulub koos rehviga ühtlaselt ja sama kiirelt. Naastu ja rehvi võrdne kulumine saavutatakse naastu materjali sobiva valikuga. Kui naast teha liialt kõvast materjalist, siis ulatub see varsti rehvist liialt välja ja hakkab teed kulutama. Tavanaastudega rehvides ulatuvad naastud välja vähemalt 1-1,5 mm jagu ning kasutatud rehvides veel enam.

Kuna tasanaast ei ulatu rehvist välja, näitasid katsetused, et selle kulutavat toimet teekattele annab võrrelda suverehviga.

Lisaks teekatte väiksemale kulumisele on oluline märkida, et tasanaastude valmistamisel kasutatakse titaankarbiidset kergsulamit, mis on keskkonnasõbralikum ning ei paiska õhku tavaliste naastudega võrreldes sama palju inimese tervist kahjustavat ja raskemetalle sisaldavat tolmu.

Tasanaastudega rehv kulutab teekatet 7-8 korda vähem. Võrdluseks saab mainida, et tavaliste naastudega sõitev auto kulutab 100 kilomeetri läbimisel sadu gramme teekatet. Sadade tuhandete autode toimel põhjustab see teekatte märkimisväärse kulumise. Testide tulemusel on tasanaastrehv kasutamiskõlblik ka pärast 60 000 kilomeetri läbimist.

Tasanaastude projekt ulatub 90-ndate algusesse

Kuigi arendatud naaste saab endiselt uuenduslikeks pidada, algas töö nende kallal juba 90-ndatel ning tootmiskõlblikuks said need selle sajandi alguses. Kogu arendusprotsessi on TTÜ professor suurde toimikusse ära arhiveerinud.

Kuna projekt on töös olnud enam kui kakskümmend aastat, on vastav patent juba aegunud ehk ideeliselt võib mõni rehvitootja hakata tasanaaste kasutama ilma, et nad peaksid selle eest leiutajatele tasu maksma.

Kuigi projekt ei ole rehvitööstust veel muutnud, on Kübarsepa sõnul vahest põhjust toimikult tolm maha pühkida. Väidetavalt tekivad aeg-ajalt potentsiaalsed kliendid, kes on tasanaastudest huvitatud. Viimati juhtus see seitsme aasta eest, mil tekkis neile huviline Venemaalt. Toonane koostöö lõppes sellega, et näidiste eest ei tasunud huviline arvet. Peaaegu samal ajal tekkis huvi ka ühe naaste tootva tuntud Soome firma poolt, kes soovis koostöölepingut sõlmida.

“Tee kulumise probleem on ka praegu aktuaalne. Ega asjad edasi ei liigu vist enne, kui tavanaastudega naastrehvid keelustatakse täielikult, mis küll aitab hoida kokku kulutusi teede remondiks, kuid põhjustab märkimisväärseid kulutusi hoopis mujal, avariide arvu järsust kasvust ja sellega seotult inimeste tervisega seotud probleemidest tingituna,” sõnas Kübarsepp.

Suuremas jaos rahastas tasanaastu projekti soomlasest emeriitprofessor ja -rektor, leiutaja ja erainvestor, kes on tänaseks meie seast lahkunud. Arendusprotsessi käigus testiti naaste nii Helsingis kui Põhja-Soomes sõitvatel taksodel, mille juhid leidsid, et tasanaastudega rehvid õigustavad ennast ja on teatud ekstreemtingimustes, nagu must jää või õline tee, tavanaastrehvidest paremad.

“See soomlane maksis oma isiklikust taskust, ta oli sellest ideest ja selle elluviimisega seotud ühiskondlikust kasust niivõrd haaratud, et müüs oma Hispaanias asuva suvila maha, et projekti finantseerida,” ütles Kübarsepp.