Rubriigi toob sinuni 

TTÜ isejuhtiva sõiduki vastu on hakanud juba huvi tundma ka suurettevõtted

TTÜ isejuhtiva sõiduki projektijuht tutvustamas ATV suurust prototüüpi, millel katsetatakse erinevaid andureid, sensoreid ja kaameraid. Foto: Ronald Liive

Tänavu suvel sõlmisid koostöölepingu Silberauto ning Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ), kes hakkasid koos arendama Eesti esimest isejuhtivat sõidukit. Asjaga on juba jõutud nõnda kaugele, et projekti vastu on huvi hakanud tundma ka mitmed suurfirmad.

Hiljuti on projekti vastu huvi välja näidanud näiteks Telia ning ABB. Telial on soov valmiva sõiduki peal testida 5G tehnoloogia võimekust ning ABB soovib testida uusi akulaadimise tehnoloogiaid.

Välimuselt buss, aga tegelikult mitte

Kuigi välimuse poolest saab öelda, et arendatakse bussi, on projektijuhi ja TTÜ inseneriteaduskonna mehaanika ja tööstustehnika instituudi vanemteaduri Raivo Selli sõnul kõige õigem selle kohta öelda sõiduk.

“Disainilahendused on erinevad olnud. Kõige esimene, mis lepingu allkirjastamisel toodi välja, on väga erinev sellest, mis praegu on. Disainer on Silberauto poolne. Kaks viimast disaini on sarnased olnud, teatud detailide asetusi on muudetud. Meile seadis piirangu alusplatvorm, me kasutame olemasolevat veermiku. See määras ära telgede vahe, põhja ning põhjakõrguse,” sõnas Sell.

Disaineri nägemus TTÜ isejuhtivast sõidukist. Foto: TTÜ/Silberauto

Projekti ning erinevate prototüüpide testimisel võib sõiduki disain veel mõneti muutuda, kuid suuremas jaos jääb ta selliseks nagu on hetkel disaineri poolt kujundatud. Veermikuna on kasutusel aga ühe suurtootja elektriauto põhi, mille kasutuselevõtt on seotud praktilisest vajadusest.

“Kuna kasutame elektriauto veermiku, siis ideeliselt võiks see sõita ka 150km/h, kuid see on pigem halb, kui hea. Testide ajal piirame kiiruse ära.”

Prototüüp on valmis

Tänaseks on projektiga jõutud sinnani, et Silberautos on kerest valminud mitmed prototüübid ning TTÜ-s on erinevate sensorite, kaamerate ja andurite tööd testitud väiksemate mudelite peal, millest suurim meenutab ATV-d.

Selli kohaselt on sõidukil kasutatavad LIDARid osutunud väga täpseteks. Kokku on neid kavas sõidukile panna kaks. “LIDARid vaateväli on 360 kraadi. Nende asetus on küllaltki oluline, see määrab päris palju ära kui kaugele me näeme. Kuna see on arendusplatvorm, mitte müügitoode, siis me teeme mitu LIDARi paigutuskohta. See võimaldab hiljem teha uuringu, mis näitab ära, et mis tingimustes LIDAR kõige paremini toimib,”.

Automaatseks laadimiseks arendatakse välja aga robotkätt, mis suudaks sõidukit iseseisvalt laadida. Kuna sõiduk ei pea suuri vahemaid läbima ei ole selle katusele päikesepaneele kavandatud lisada.

Sõidukisse mahub neli kuni kuus inimest ja hakkab sõitma TTÜ kampuses. Ehk mõnes mõttes sõidab ta küll avatud tänavatel, kuid päris linnaliiklusesse ei ole kavas sellega minna.

“Kogu projekti mõte on teha platvorm koos nutika linnaruumiga, kuhu on integreeritud nutikad liiklusmärgid, tõkkepuud ning autonoomsed laadimissüsteemid. Platvormi kaudu saab katsetada erinevaid lahendusi,” sõnas Sell.

TTÜ jaoks on tegu arendusplatvormiga, millest saab palju õppida

Kogu projekti eelarve on 400 000 eurot, millest pool katab TTÜ ning teise poole Silberauto. Allkirjastatud koostöölepingu kohaselt on mõlemi osapoole nõusolekul võimalik, et projektist kasvab välja ettevõte, mis jätkab arendust ning võib omada ka ärilisi väljavaateid.

“Meie jaoks on kõige olulisem see, et me protsessi juures õpiksime, et mida tähendab isejuhtiva sõiduki tegemine. Arvamusi on erinevaid, Eestis ei ole inimesi, kes oleks selle protsessi läbinud,”. Kokku on projektiga TTÜ poolt seotud 20 inimest ning lisaks mõned tudengid, kes panustavad projekti vabatahtlikuna.

Projekt on jaotatud neljaks etapiks, millest kaks on juba läbitud. Iga etapi lõpus kohtutakse projekti nõustajatega, kelleks on Starship Technologies, Taxify, Tesla Rent ja High Mobility. Projektijuhi sõnul on palju head nõu saadud Starshipi käest, kes on isejuhtimise väiksemas formaadis juba ära teostanud.

Sõiduki esitlus on kavandatud tuleva aasta septembrisse, mil TTÜ tähistab oma 100 tegutsemisaastat.