TTÜ VR-labori toel võivad tootmisinsenerid kunagi tööle hakata kodust

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
TTÜ VR laborit juhib inseneriteaduskonna mehaanika ja tööstustehnika instituudi doktorant-nooremteadur Vladimir Kuts. Foto: Ronald Liive

Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜs) avati tänavu kevadel tööstus-virtuaalreaalsuse labor, kus arendatakse välja lahendust, mis võimaldaks inseneridel tööd teha kõikjalt ning näitaks tootmishoones olevat robotit virtuaalreaalsuses olles juhtida ja muuta.

VR labori tööd juhib TTÜ inseneriteaduskonna mehaanika ja tööstustehnika instituudi doktorant-nooremteadur Vladimir Kuts, kes leidis laborit tutvustades, et nende lahenduse abil saaksid insenerid tööd teha kasvõi kodust.

TTÜ digitaliseerib tootmissüsteemide robootikalaboreid

Kutsi sõnul tegelevad nad peamiselt virtuaalreaalsuse ning liitreaalsusega tootmises ja koos meeskonnaga tootmissüsteemide robootikalaborite digitaliseerimisega.

TTÜ loob kõigist masinatest ja robotitest digitaalsed kaksikud virtuaalreaalsuses ning põhieesmärk on luua kommunikatsiooni teekaart, mille abil saab, mitte ainult simuleerida tootmist, vaid ka mõjutada tootmist virtuaalsest maailmast, seda roboti või tootmisliini käitumise muutmise kaudu.

TTÜ VR laboris on hetkel neli töökohta ning kaks VR prillide komplekti. Foto: Ronald Liive

Nooremteaduri sõnul on nad teadustöö raames loomas “lülitit”, mis ühendaks virtuaal- ja pärismaailmad.

“Praegu eksisteerivad simulatsiooni keskkonnad, millega saab reaalset tootmisliini virtuaalreaalsusega ühendada, kuid sealt saab vaid jälgida, kuidas robot või konveier liiguvad. Meie aga tahame lähteülesandeid muuta, see on põhiline, millega me tegeleme. Hetkel arendame me lahendust, et mitu inseneri saaksid roboteid korraga ümber programmeerida,” täpsustas Kuts.

VRi kasutamine võimaldab liinide ümberprogrammeerimise ühe nupuvajutusega

VR labori juht näeb ühe võimalusena seda, et tööliin programmeeritakse kaugelt ümber, virtuaalreaalsuses sisestatakse kõik vajalikud andmed ning süsteem optimeeritakse. See tähendaks, et reaalse füüsilise liini ümberseadistamiseks peaks vaid ühele nupule vajutama kuna kõik eelnev töö on inseneride poolt juba digitaalselt ära tehtud, võttes arvesse liini kõiki võimalusi.

TTÜs arendatavat lahendust saab kasutada VR-prillide abil, kuid süsteem toimib ka läbi arvutiekraani ehk spetsiaalsed prillid ei ole ilmtingimata vajalikud. Kuts võrdleb lahendust arvutimänguga, kuid toob välja, et antud juhul on tegu väga reaalse ja tõsise mänguga.

“Tulevikus tahame korraldada koolituste läbiviimist virtuaalreaalsuse abil. Lisaks tegeleme me ka ohutussüsteemidega. Virtuaalreaalsus võimaldab meil ohutussüsteeme testida virtuaalse avatari abil niimoodi, et reaalne robot liigubki nii, nagu keegi oleks selle kõrval kuigi me oleme roboti juures virtuaalselt.”

Testimine võimaldab roboti piiride kompamise ilma, et insenerid peaksid neid füüsiliselt kahjustama hakkama.

“Meil on praegu laboris kolm tööstusrobotit, peagi lisandub ka neljas. Lisaks on ka üks mobiilne robot. Üks robotitest on varustatud 3D-skänneriga, millega saab objektidest CAD mudeleid tekitada. Lisaks on olemas ka suur freesrobot ning robot, millel on tööriistade vahetamise rakis. Neljandaks on plaanitud hankida koostöörobot.

Esimene VR-i diplomitööm ehaanika ja tööstustehnika valdkonnas kaitsti juba mullu kevadel ehk vahetult pärast labori avamist. Praegu on laboris igapäevaselt kaks tudengit ning kokku on labori tööga seotud kuus inimest, kellest kaks on pärit Ukrainast, üks Gruusiast, üks Kolumbiast, üks Venemaalt ning ainus eestlane on labori tööd juhendav Kuts.

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.