Teadlane selgitab: kuidas võib liialt vali heli kõvakettad ära lõhkuda?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Eelmisel nädalal lakkas ootamatult töötamast Põhja-Euroopa börs, seisates börsil kauplemise ning häirides mitmeid teenuseid. Selgub, et probleemiks oli tulekustutussüsteem.

Portaal Kinnisvarauudised.ee kirjutab, et Rootsis Väsbys käivitunud tulekustutussüsteem rikkus serverite kõvakettad, põhjuseks just süsteemi poolt tekitatud vali heli. Kuna andmekeskustes kasutatakse kustutamiseks gaasi, mis jõuab ruumi läbi sinna paigutatud ventiilide, tekitab see paratamatult sisinat. Valesti seadistatud süsteem aga tekitab liiga kõva sisinat, mis omakorda tekitab vibratsiooni. Lisaks kaasneb gaasi jõudmisega ka ruumi rõhumuutus.

Uurisime Tallinna Tehnikaülikooli arvutisüsteemide instituudi õppejõult Peeter Ellerveelt, mis moodi saab müra niigi lärmakates ja suletud serverikastides olevaid kõvakettaid rikkuda?

Ta selgitas, et võib rääkida kahe erineva võimaliku füüsikalise efekti mõjust. Nimelt on praegusel ajal kasutatavad kõvakettad põhimõtteliselt kahte erinevat tüüpi ja seega mõjuvad erinevad häired neile erinevalt.

Klassikaline kõvaketas (HD – hard drive) on oma olemuselt peenmehhaanika ja elektroonika kombinatsioon – kiiresti pöörlev magneetilisest materjalist ketaste komplekt suletud korpuses, et tagada tolmuvaba keskkond.

Sellised kettad on küll projekteeritud rõhumuutusi taluma, kuid on siiski tundlikud järskudele rõhumuutustele, sest võib toimuda deformatsioon. Samuti ei mõju sellistele ketastele hästi tugev vibratsioon, mis võib häirida kirjutamis- ja lugemispeade hoidmist ketastest õigel kaugusel – kui pead puudutavad pöörlevat ketast, on füüsiline riknemine kindel.

Võimalike kahjustajate hulka võib veel lisada ka tolmu, mis paratamatult tungib läbi filtrite, kuid selle mõju on aeglasem.

SSD tehnoloogia on teistsugune

Uuemad kõvakettad (SSD – solid state drive) pole oma olemuselt enam kettad, vaid neid võiks võrrelda pigem mälupulkadega, kus info talletamiseks on kasutuses mikroskeemid (püsimälud). Füüsiliselt on selline seade palju vastupidavam, kuid teatud määral võib nii rõhumuutus kui ka vibratsioon seadet kahjustada. Seda eelkõige elektroonikaskeemi deformeerides.

Mõlema tüübi puhul võib nii rõhumuutus kui ka vibratsioon põhjustada ka häireid ühendustes ehk kontaktides, mis on tundlikud mehhaanilistele häiretele ehk kõikvõimalikele liikumistele. Sellised kontaktivead võivad tegelikult esineda ka muudes serveri osades ja põhjustada muid häireid, mis siis omakorda võivad kettaid kahjustada, saates vigaseid juhtimiskorraldusi, kuid sellised stsenaariumid peaksid siiski olema oluliselt väiksema tõenäosusega. Eriti korralike serverite puhul.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.