TalTechis töötav asjade interneti võrk andis esimesed tulemused: enamasti on asjad head, kuid esineb ka tõrkeid

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
iot.jpg

Sel suvel rajati TalTechi ja Telia koostöös tehnikaülikooli linnakusse asjade interneti võrk, mille peal testitakse, kuidas töötab uudne tehnoloogia erinevates tingimustes. Ülikooli teadlased avaldasid testperioodi lõpuks esimese kokkuvõtte. Selgus, et sise- ja välitingimustes leviga probleeme pole, küll võib teenuse katkestusi tekkida maa-alustes asukohtades.

NB-IoT (narrowband internet of things) on moodsaim traadita side tehnoloogia, mis võimaldab kasutusele võtta laiatarbe asjade interneti rakendusi väga erinevates valdkondades nagu automatiseerimine, valgustus, logistika, jäätmekäitlus jne. Kõik need lahendused toetuvad paljude erinevate sensorite kasutamisele.

Kokku paigutati TalTechi linnakusse 50-st asjade interneti seadmest koosnev võrk. Seadmed asetati seejuures väga erinevatesse asukohtadesse nagu siseruumid, välisobjektid, keldrid ja maa-alused garaažid. Ettevõtmise eesmärk oli koguda erinevaid andmeid NB-IoT raadiovõrgu levitingimuste kohta.

TalTechi IT-teadlase, professor Muhammad Mahtab Alami sõnul alustati ülikoolis NB-IoT uurimist ligemale aasta tagasi. „Uurimistöö on keskendunud efektiivsele raadioressursi haldusele, mille puhul on suurimaks väljakutseks, kuidas olemasoleva 4G mobiilsidetehnoloogia baasil võimaldada tuhandete IoT seadmete tõrgeteta töö. Lisaks uurime, kuidas mõjutab teiste IoT ja 4G kasutajate poolt põhjustatud interferents teenuse toimimist. Uurimisgrupi lõppeesmärk on töötada välja lahendusi, mille abil ennustada ja vähendada interferentsi ning samuti töötada välja koostoimimise tehnoloogiaid,“ selgitas Alam.

Ta lisas, et projektis osalesid mitmed IT-teaduskonna elektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogiate magistrandid, kelle panus tulemuste saamiseks ja analüüsimiseks oli väga oluline.

Telia Eesti asjade interneti valdkonna juht Toomas Kärner märkis, et saadud testide tulemused on põnevad ning annavad hea sisendi võrgu täienduseks ning viimistlemiseks, mis on pidev protsess. „Ma väga hindan süstemaatilist ja teaduslikku lähenemist, mis meie koostöös TalTechiga sünnib. See võimaldab luua kvaliteetsemat võrku.“

Kärneri kinnitusel saab IoT tehnoloogiat kasutada asutuste ja ettevõtete automatiseerimiseks ning protsesside digitaliseerimiseks väga erinevates valdkondades. Juba täna on mitmed Eesti ettevõtted erinevad lahendused kasutusele võtnud või välja töötamas. Seega aitab asjade internet kokku hoida kulusid, tagada paremat teenuste kvaliteeti ning tõsta juhtimise läbipaistvust ja kiirust.

Samuti on NB-IoT uurimine oluline viienda generatsiooni mobiilsidetehnoloogia ehk 5G vaates, kuna just 5G-d peetakse üheks asjade interneti alustalaks ning kõigi võrku ühendatud seadmete – mida saab eeldatavalt olema sadu miljoneid – suhtluseks üle 5G võrgu nähakse ühe peamise tehnoloogiana just NB-IoT-d.

Uudne asjade interneti ehk NB-IoT võrk on osa mahukamast targa linnaku (Smart Campus) projektist, mida TalTech ja Telia ülikooli linnakus ellu viivad.

NB-IoT on 3GPP poolt standardiseeritud sidetehnoloogia, mis on mõeldud suure hulga IoT seadmete töö võimaldamiseks. Kõnealune tehnoloogia baseerub hetkel 4G võrgul ning on Telia Eesti raadiovõrgus kiirelt tööle rakendatav.

Märksõnad: ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.