Reklaamid. Need ei meeldi kellelegi, kuid need on ikka siin, kuid ilmselt mitte kauaks. Mida päev edasi, seda enam kaotab "klassikaline"reklaamitööstus oma konkurentsivõimet ja üha enam oodataksereklaamivaba tulevikku, kuid see ei näe välja nii, nagu enamus seda lauset lugevad inimesed ette kujutavad.

Mis see on?

Internet ja võrgupõhine meediaareneb metsiku kiirusega, aga ka televisioon. Sellega on reklaamidühiskonnas tõusnud veelgi olulisemale positsioonile, kui need olid mõned kümned aastad tagasija seda suuresti online-sisu tõttu.

Reklaamidega on aga probleem. Need ei meeldi inimestele. Need on tüütud, häirivad, pealetükkivad, segavad ning kui need on halvasti lahendatud, siis isegi hirmsad. See on viinud meid olukorrani, kus inimesed üritavad reklaamidest pääseda ning selleks on välja mõeldud palju erinevaid lahendusi.

Veebisisu puhul on selleks lahenduseks reklaamiblokeerijad, mis peidavad lehtedelt reklaamid ning sätivad selle järgi veebilehe ümber või panevad endistesse reklaamipesadesse kiisupildid. Mõne ennustuste kohaselt kasutab sääraseid blokeerijaid veebilehitsejates ja nutiseadmetes juba rohkem kui 200 miljonit inimest.

Televisioonis mõjutab reklaamide tarbimist kõige rohkem jubaaastaid järelvaatamine ja saadete salvestamine.Kui saade on salvestatud, saab reklaamipausid edasi kerida ning ei tulegi enam ühtegi vorstireklaami või SOS-pillide reklaami vaadata.

See kõik ei ole märkamata jäänud teenusepakkujatele ja reklaamipinnaostjatele. Võib tunduda kui kaval käik reklaamidest mööda hiilida, kuid see tähendab seda, et reklaamikäive jääbkirjastajatelja telekompaniidelsaamata. Sellel on kaks võimaliku tulemust: teenus ei suuda enam ennast reklaamidega ära elatada ning paneb uksed kinnivõi mõtlevad teenusepakkujad välja uue reklaami- või lausa ärimudeli, mida reklaamiblokeerijad ei mõjuta.

See viibki meid olukorrani, kus tulevikus, ilmselt juba järgmise 5-10 aasta jooksul, ei näe me enam pooltki nii paljusid hüpikreklaame või vilkuvaid bännereid. Seda lihtsalt põhjusel, et nende tootmine on mõttetu, sest inimesed ei näe neid niikuinii. Reklaamiostjad ja leheküljed ei viitsi enam nende tootmise ja müümisepeale raha raisata ning otsivaid muid alternatiive tulu teenimiseks.

Erinevaid võimalusi algse reklaamimudeli asendamiseks on mitmeid, kuid kõikidel neil on ma head ja vead. Üheks alternatiiviks hüpikreklaamidele ning vilkuvatele bänneritele on niinimetatud maksumüürid. Online-meedias oleks see kõige otsesemalt klassikalise ajakirjanduse ärimudeli kopeerimine, kus sisu saavad tarbida need, kes väljaande ostavad.

Maksumüür tähendabki, et lugeja või vaataja maksabmingi ühekordse või igakuise tasu. Kui raha on makstud, saab ta sisule ligi. Olenevalt teenusepakkujast võib selle maksumüüri taga endiselt reklaame näha, kuid ei pruugi. Isegi kui need peaksid seal olema, peidab reklaamiblokeerija need kenasti ära.

See süsteem on ühest küljest väga hea, kuid teisest küljest väga halb. Ilmselgelt on see halb kasutajale, kes on harjunud sisu tasuta nägema ning selle eest mitte maksma. Teisalt on see hea teenusepakkujale ning pühendunud klientidele. Teenusepakkuja saab oma raha kätte, õnne korral isegi rohkem, kui reklaamitulu eest. Pühendunud klient saab ilmselt veidi paremat sisu, kuna sisuloojal on rohkem raha selle loomisesse investeerida –see ei läinud ju reklaamiblokeerijatega kaduma.

Maksumüüridele on tugevalternatiivsisuturundus. See tähendab, et muu sisu vahele on pistetud lugusid või soovitusi, mille eest on keegi lehe haldajale maksnud. Need on harilikult selgelt märgistatud ning neid leiab tihti erinevatest uudisteportaalidest. Ka see lahendus pole ilma oma probleemideta. Suurim neist see, et keegi ei taha sisuturundust lugeda, kuid paljud neist, kes loevad, ei pruugi aru saada, et tegemist on reklaamiga ja võtavad sisuturunduse teksti kui meediaväljaande toimetuseseisukohana.

Ennustame, et need kaks lahendust on reklaamiblokeerijate tõusu järel kõige populaarsemad lahendused sissetuleku säilitamiseks. Lahendusi on muidugi veel ning kõik teevad "uut reklaamindust"veidi erinevalt. Näiteks võib tuua kasvõi Geeniuserubriigid, mis kajastavad mõne valdkonna uudiseid ja millel on oma toetajad. Kuigi tegu pole sisuturundusega, sest toimetus on uudiste kirjutamisel sõltumatu, pole see ka tavaklassikaline reklaam, sest see on veidi kitsamalt sihitud ühe valdkonna lugejatele.

Miks see homme oluline on?

See on oluline, kuna reklaam puudutab meid kõiki. Kõik, kes veedavad veidigi aega internetis, teleka ees või raadiot kuulates puutuvad kokku reklaamidega. Kui aga klassikalise reklaamimudeli tähtsus väheneb, võib mõnel tekkida tunne, et reklaame enam polegi. Selline mõte tuleks peast koheselt välja visata.Kui midagi antakse kätte tasuta, olgu nendeks uudised, sotsiaalvõrgustik või mõni muu lahendus, siis kuskil seal taga on peidus reklaam. Sa ei pruugi seda aimata, aga see on olemas.

Kaugel asjad täna on?

Uued reklaamilahendused jõuavad iga päevaga aina laiemasse kasutusse ning seda ka Eestis. Mitmed suured ajakirjandusväljaanded liiguvad aina enam hüppavatest reklaamidest eemale ning otsivad uusi lahendusi, kuidas oma tööga raha teenida. Enamustes uudisväljaannetes leidub ohtralt sisuturundust.

Delfi paistab ka silma sellega, et pakub täielikult reklaamivaba mobiilirakendust, kuid seda kuutasu eest. See lahendus ei ole aga saadaval arvutikasutajatele, kes peavad endiselt rinda pistma terve hunniku erinevate vilkuvate reklaamidega.Mitmed väljaanded pakuvad ka mingit osa oma sisust vaid raha eest. See tähendab, et sisu täies mahus nägemiseks tuleb veebilehele raha anda.

Erinevaid väiksemaid lahendusi on veel, kuid eelnimetatud on need põhilised ning ilmselt hakkame me neid lähiajal veelgi rohkem nägema.

Seega jah. Tulevikus ei näe me enam vilkuvaid, sätendavaid, kekslevaid ning kriiskavaid reklaame, millega me hetkel harjunud oleme. Selle asemel on reklaamid peidus, nende mittenägemise eest tuleb maksta või lihtsalt leppida sellega, et sisu enam ei näe.