Mis see on?

Asjade internet (inglise keeles Internet of Things, ehk IOT) on võrgustik igapäevastest tavalistest seadmetest, mis, olles varustatud erinevate sensorite ning raadioside võimalustega, oskavad jagada infot oma töötamise kohta ning saada käske läbi interneti.

Läbi interneti juhitavad tarbeseadmed annavad määramatul hulgal võimalusi muutmaks meie elu mugavamaks, efektiivsemaks, turvalisemaks, energiasäästlikumaks ning kiiremaks. Nii on võimalik panna kodune pesumasin tööle siis, kui elekter on öösel odavam, kohandada elutoa valgustust vastavalt sellele, mida toas parasjagu tehakse, kutsuda terviserikke korral automaatselt abi, juhtida vastavalt ilmastikule ja majas viibivate inimeste arvule maja kütet või panna vannivesi jooksma enne äratust nii, et voodist tõustes oleks soe vann sind juba ootamas.

Viimaste aastate jooksul on hoogustunud trend, et kõikvõimalikele seadmetele paigaldatakse raadiokiip, mis võimaldab seadmeil suhelda üksteisega, anda infot oma tööst ning saada käsklusi. Populaarsemad taolised seadmed on näiteks nutipistikud, mida saab kaugelt sisse või välja lülitada, aga ka nutikad küttetermostaadid, valgustid, liikumis- ja suitsuandurid, kohvimasinad või ukselukud. Kuid tegelikultei leidseadet, mida elektroonika abil nutikaks võimalik muuta poleks. Internetti võib ühendada isegi hambaharja, koduse diivani või miks mitte ka oma lapsevankri.

Miks see nii oluline on?

Asjade internet annab võimaluse koguda tohutul hulgal andmeid ning seejärel neid nutikalt ära kasutada, säästes energiat, raha ning keskkonda. Näiteks on võimalik automaatselt välja lülitada köögiradiaatori küte, kui köögis avatakse pikemaks ajaks akenvõi tõmmata päikselise ilma korral akende ette kardinad, et toad ilma konditsioneerita jahedad püsiksid.

Kuna enamus seadmetest tarbib ka energiat, on nad üle interneti suutelised edastama oma energia tarbimisega seotud infot. See aga lubab elektrifirmadel paremini ennustada ning hallata elektrivõrkude koormust. Lisaks muudab asjade internet kodud ning inimeste heaolu turvalisemaks. Internetti ühendatud tervisejälgimisseadmed võivad teavitada vajalikke inimesi terviseriketest või kutsuda abi, tulekahju korral võib internetti ühendatud hoone sulgeda kõik õhuvood ning uksed, pärssides sellega tule levikut.

Nagu juba öeldud, on asjade internetil määramatult kasutusvõimalusi. Kui sa mõnd asja kasutad, saab selle tõenäoliselt ka internetti ühendada.

Asjade internetti ei kasutata ainult hoonete ning inimeste jälgimiseks, nutikas linn on võimeline läbi asjade interneti juhtima kõiki oma suuremaid valdkondi, alates linna öisest valgustusest kuni liiklusvoogude ning ühistranspordi suunamiseni.

Kui kaugel täna asjad on?

Täna pole asjade internet täisjõus veel tavatarbijani jõudnud. Põhjuseks on tihtipeale keeruline seadmete ülesseadmine ning ebakindlad süsteemid, samuti tekitab segadust standardite ning lahenduste paljusus, sest pea iga tootja soovib, et kasutaksid ainult tema või partnerite tooteid.

Sellest hoolimata on võimalik osta mitmete tootjate seadmeid, mis on mõeldud just kodu nutikaks muutmiseks. Näiteks üks lihtsaim vidin, Belkini Wemo nutipistik võimaldab üle wifi sellega ühendatud seadmeid sisse ja välja lülitada ning tegevusi ajatada. Samuti saab Wemo ühendada ka populaarse riist- ja tarkvara ühendamise platformiga IFTTT (If This Then That), mis lubab lambi sisse lülitada kas või selle peale, kui õues langeb temperatuur alla 10 kraadi.

Teine populaarne kodu nutikamaks muutmise seade on Nesti poolt pakutav nutikas termostaat, mis võimaldab kodust keskkütet nutikalt reguleerida.

Kui Wemo ja Nesti sarnased seadmed suhtlevad internetiga läbi wifi otse, siis on ka hulk seadmeid, mis vajavad keskseadet, et korralikult töötada. Suur osa sääraseid seadmeid kasutab raadiosideprotokolli nimega Z-Wave, mis tarbib vähe energiat kuid samas on suuteline levima ka läbi suurte majade. Z-Wave'i seadmeid kasutatakse mitmete nutikodu lahenduste juures. Sinna alla käivad näiteks uksesensorid, liikumisandurid, lambi lülitite taha käivad kontrollerid ja muud pisikesed seadmed.

Mitmed uuemad keskseadmed on hakanud vaeva nägema, et ühildada mitmete tootjate vidinad, olles võimelised suhtlema seadmetega nii wifi teel, kui ka Z-Wave'ile sarnaste protokollide abil.

Kõige selle juures ei saa aga unustada privaatsus- ning turvariski, sest ühendades oma kodu internetti, lood sa sellega teoreetilise võimaluse ka selleks, et lisaks sinule saab üle interneti su dušivee temperatuuri kontrollida ka teiselpool maakera viibiv häkker.

Kas Eesti ka selles asjas kaasa räägib?

Jah. Üks esimesi suuremaid märke asjade interneti arendusest Eestis oli firma Yoga Systemstarga kodu tarkvaraplatvorm, mis ühendasinternetti paljud kodused seadmed nagu ukselukud, termostaadid, liikumis- ja suitsuandurid.

Lisaks pakub Telia nutikodu lahendust, mis võimaldab kodul silma peal hoida ning seadmetele käsklusi anda läbi interneti.

Eestis on ka mitmeid idufirmasid, mis loovad asjade internetil põhinevaid lahendusi. Firma Sympower lubab muuta kodused suured elektritarbijad kaugjuhitavaks, et hõlbustada elektrifirmade jaokskoormuse jaotamist ningCoModule loob nutikaid elektrirataste mooduleid, mis jagavad ratta töö, sõiduulatuse ja aku kohta hulgaliselt infot internetti.

Maaülikooli tehnikamaja kasutab mitmeid nutikaid lahendusi energia säästmiseks. Näiteks teab hoone, kui suur on CO2 tase ning reguleerib selle abil ventilatsiooni nii, et ruumides, kus parasjagu inimesi pole,oleks ventilatsioon nõrgem. Samuti genereeritakse elektrienergiat inimesi täis alla sõitva liftiga.

Asjade internet on Eestis alles arengu alguses, märtsis avatakse Tartu Ülikoolis nutikeskkonna labor, mis keskendub otseselt asjade internetiga seotud ideede ja idufirmade arendamisele.

Avafoto: Yoga Systems