Ilmselt on enamik meist teadlikud, mis on aktiivse müraeemaldusega kõrvaklapid. Need on täiesti tavalised kõrvaklapid, mille sees peituv elektroonika eemaldab välise helimaailma, taandades selle vaikseks suminaks taustal või kaotades välised helid sootuks.
Aktiivse müraeemaldusega aknad
Tulevikus võib aga säärane tehnoloogia leida tee meie koju, kontorisse ja autossegi.
Sellest, kuidas aktiivne müraeemaldus töötab, kirjutasime juba mõnda aega tagasi. Sisuliselt kuulavad kõrvaklapid ümbritsevat helipilti ning mängivad sinu kõrvadesse helilainete võnkumisele täpselt vastupidist heli, mis “nullib” ära pärishelid ja kokkuvõttes tekitab vaikuse.
Selgub, et säärast tehnoloogiat annab üle viia ka kõlaritele, või miks mitte näiteks akendele. Sono on prototüüp seadmest, mis paigaldatakse aknale. Üks aparaadi osa kuulab õuest tulevaid helisid, olgu see ehitajate puurimine ja kopsimine, autode müra ja signaalid või laste lärm. Saadud heli töödeldakse sarnasel moel nagu müraeemaldusega kõrvaklappideski.
Kuid saadav heli mitte ei kandu otse inimese kõrva, vaid aknaklaasile, mis vibreerib täpselt vastupidi õuest tulevatele helidele. Tulemuseks on sama tulemus, mis kõrvaklappide puhul: õuest tulev müra kaob ja seda kõigi toas viibijate jaoks. Seadet on võimalik konfigureerida aknast läbi laskma ka spetsiifilisi helisid, lubades toas kõlada näiteks akna taga paikneval linnupesal, aga mitte naabri aias möriseval muruniidukil.
Teoorias õnnestuks säärast tehnoloogiat ära kasutada nii kodudes, kus sageli suurte teede ääres paiknevates hoonetes on mürareostuse probleem, kuid ka näiteks kontorites, kus lärmaka kontorielu saab koosolekuruumi klaasukse puhul vaigistada aktiivne müraeemaldus.
Nupuvajutusega muudetav ruumiakustika
Mitmed restoranid või kontserdisaalid üle maailma kasutavad firma Meyer Sound lahendust, mis spetsialiseerub helikujunduse loomisele erinevates ruumides. Mitmed mikrofonid ja kõlarid ruumis, koostöös heli summutavate seinapaneelidega, lubavad restoraniomanikel muuta ruumi helipilti. Kui restoranis on rohkem rahvast, muudetakse ruum vähem kajavaks ning seega hubasemaks, et inimestel oleks mugav vestelda ilma üksteisest üle karjumata.
Vähema külastatavuse korral suurendatakse aga kaja, nii et ei tekiks ebamugavalt haudvaikseid hetki. Ja kui vaja, saab süsteem hakkama ka kontserdisaali akustika simuleerimisega, juhuks, kui restoranis peaks toimuma mõni kontsert.
Rääkides esinemistest, siis samasugune süsteem on kasutusel ka värskelt nime vahetanud Alexela kontserdimajas, mille lahenduse aitas samuti luua Meyer Sounds tootega Constellation, paigaldades saali 274 kõlarit ja 72 mikrofoni, mis koos on võimelised muutma kontserdisaali akustikat ning pakkuma laval olevatele bändi või orkestri liikmetele võimalust kuulda üksteise mängimist.
Ehkki see süsteem ei kasuta klassikalises mõttes müraeemaldust, pakub ta sellegi poolest võimalust muuta ruumi akustikat vastavalt sellele, mis seal parasjagu toimub. Konverentsi või peamiselt jutul põhineva ürituse puhul ei tahaks ilmselt keegi, et iga sõna kajaks saalis kaks või rohkem sekundit. Suure orkestriesituse ajal aga on just hea, kui viiulil mängitud noot väreleb õhus veel pikalt, peale poognatõmbe lõppemist.
Kõlariga summutid autodele
Üks häirivamaid helisid autos on pidev mootori mürin pikal sõidul. Mitme uuema sõiduki kabiini on aktiivne müraeemaldus juba siginenud. Auto salongis asuvad mikrofonid, mis helisid kuulavad, ning neid siis kõlaritest tagurpidi helilaine abil esitavad, nii et mootori müra väheneb ning salongis on hea juttu rääkida või muusikat kuulata, ilma et helisüsteemi peaks põhja keerama.
Harmani poolt loodud autosse paigaldatav müraeemaldus kasutab ka kiirendusandureid, mis mõõdavad auto kere läbivaid vibratsioone ning kasutavad seda infot, et mürana välja filtreerida ka kõrgemad helisagedused.
Kuid müra ei summutata elektrooniliselt mitte ainult autos sees, vaid ka autost väljas. Nimelt võib autode ning teiste lärmakate seadmete, nagu mitmete tööstuslike masinate puhul, rääkida aktiivset müraeemaldust kasutavast summutist. Summutisse paigutatakse mikrofon ja summuti otsa kõlar. Mikrofon püüab kinni summutis oleva heli, misjärel analüüsib protsessor saadud signaali ja muudab selle vastupidiseks, mängides heli summuti otsas olevast kõlarist.
Heli summutamine on kallis
Kõigest hoolimata läheb veel aega, kuniks aktiivne müraeemaldus jõuab meie igapäevaelus tasemele, mil saame seda efektiivselt ära kasutada. Peamiseks probleemiks aktiivse müraeemalduse puhul on fakt, et mikrofonid, mis heli üles korjavad, asuvad ühes ja samas kohas, sama lugu on ka kõlaritega.
Seega oleks suhteliselt lihtne luua aktiivne müraeemaldustsoon inimesele, kes istub ühes kohas ja oma pead üldse ei liiguta, kuid niipea kui inimene liigub, muutub tema perspektiiv helide suhtes ja seega ei toimi ka müraeemaldus.
Ja seetõttu on täna efektiivsem kasutada kõrvaklappe, mis tagavad, et mikrofonid, mis müraeemalduseks vajalikku heli püüavad, liiguvad koos peaga ning tagavad seega müraeemalduse.
