Rubriigi toob sinuni 

Milliseid töötajaid oodatakse tuleviku megaprojektidesse?

Euroopa Liit rahastab mitmed uusi tehnoloogilisi megaprojekte Eesti efektiivsemaks ühendamiseks Euroopaga, alates Rail Balticast kuni Balticconnectori gaasijuhtmeni. Milliseid ametimehi oodatakse nendesse tulevikuprojektidesse?

TalTechi geoloogia instituudi lektori ja mäetingimuste labori juhataja Tõnu Tombergi sõnul annab Eesti taristu ühendamine Euroopaga hindamatu võimaluse nii meie geoloogidele kui ka mäeinseneridele, kellest osad on juba täna seotud mitme megaprojekti ettevalmistustööga.

“Kui veel aastakümme tagasi oli näiteks Balticconnectori gaasijuhe Soome lahes eestlaste jaoks veidi ulmevaldkond, siis täna toimuvad selles projektis juba reaalsed ehitustööd. Täpselt sama juhtub varem või hiljem ka Rail Balticu ning Tallinn-Helsingi tunneli projektidega, mis juba täna geoloogide ja inseneride hulgast töökäsi otsivad,” selgitab Tomberg.

Siin on Tombergi ülevaade ametimeestest, keda vajatakse suurtesse ehitus- ja taristuprojektidesse juba lähiaastate jooksul kõige enam.

Kivimimehaanika spetsialistid – Eesti-Soome vahele ehitatav 150 km pikkune gaasijuhe Balticconnector vajab täna eelkõige kivimimehaanikat valdavaid spetsialiste, kes oskaksid teostada merepõhjaga seotud vajalikke analüüse ja toetada ehitustegevust sellest tulenevate järeldustega.

Allvee-ehitiste rajamise spetsialistid – ka neid oodatakse eeskätt Balticconnectori gaasijuhtme rajamise projekti, sest kogu ehitusspetsiifikat arvestades on oluline pidada silmas Soome lahe ökoloogilist olukorda. Juba täna õpetab ka TalTechi geoloogia instituut geoloogiatudengitele, kuidas gaasijuhtme trassi ja sobivat sügavust määrata, millised settekihid merepõhjast torujuhtme teelt enne selle ehitamist eemaldada jne.

Avakaevandamise asjatundjad – Rail Baltic raudteetrassi ehitamise peatne algus toob kaasa suure vajaduse looduslike materjalide kaevandamise järele nii raudteetammi kui rööbastee aluse ballastkihi tarvis. See tähendab, et Eestil tuleb keskkonnasäästlikult ja efektiivselt kaevandada ning töödelda palju erineva kvaliteediga looduslikke ehitusmaterjale, mis tingib suure vajaduse insenerteadmistega avakaevandajate koolitamise järele.

Maavara töötlemise, rikastamise ning väärindamise spetsialistid – lisaks avamaa kaevandamisele muutub Rail Balticu projektiga oluliseks ka maavarade töötlemise, rikastamise ning väärindamise võimekus. See tähendab, et lisaks sadu kilomeetreid pika raudtee ehitamiseks vajalikule kruusale ja killustikule on tarvis leida parimad lahendused ka maastiku muutuva reljeefiga kaasnevatele väljakutsetele.

Allmaa-rajatiste projekteerijad ja ehitajad – kuigi Tallinn-Helsingi tunneli ehitus on täna veel arutelude faasis, on tegemist maailma transpordivaldkonna muutuste valguses aina realistlikuma projektiga. Trass hakkab asuma veelgi sügavamal maa all kui meie põlevkivikaevandused. Tallinn-Helsingi tunnelist saab kindlasti üks Eesti mäeteaduse tippsaavutusi, sest asume seda kaevama oluliselt sügavamalt ja oluliselt suuremalt, kui kõik Eesti senised kaevandused mahult kokku on olnud.

Nii oma kilometraažilt kui ka kaevemahtude poolest tõeliste megaprojektide realiseerumine tähendab seda, et juba täna tuleb koolitada tugevaid geolooge ja mäeinsenere, kes suudaksid vajalikke allmaarajatisi reaalselt projekteerida ja ehitada – sh teostada läbindamist, toestamist, mäerõhu juhtimist, puur-lõhketöid, tuulutust, veekõrvaldust ja transporti.

Tulevaste megaprojektide spetsialistide koolitamiseks avas TalTechi geoloogia instituut juba eelmisel aastal uue maapõueressursside eriala, kus tänavu sügisel alustas teine kursus õpilasi. Nii ehitusgeoloogilised arendusprojektid kui ka mäetööstuse tehnoloogia on täna jõudnud tasemele, kus kaeveplaanid pannakse suures osas paika IT abil ning töö teostamine toimub tihti eelprogrammeeritud seadmetega – seetõttu vajab töö maavaradega üha enam just infotehnoloogiaga seotud teadmisi ja sellele keskendutakse ka uues maapõueressursside õppes.