Igapäevaselt näeme, kuidas telefonidele lisatakse uusi funktsioone ja innovaatilisi lahendusi, mis nende kasutust mugavamaks ja paremaks aitavad teha. Klaviatuurid on selles osas jäänud vaeslapse rolli ning eriliste uuenduste ei hiilga.
Olgugi, et tänapäevade nutiseadmetel on klaviatuuride valik lai, erinevad need peaasjalikult vaid stiili ja pakutavate lisafunktsioonide poolest. Oma olemuselt on need siiski kõik klassikalised klaviatuurid – klahvidega, mida saab vajutada või paremal juhul üle nende libistada sõnade moodustamiseks.
Aga mis oleks, kui trükkimiseks ei peagi telefoni ekraani vajutama vaid võid lauseid otse laua peal klõbistada või teha sama asja silma pilgutustega?
Trüki kallutades
Alles hiljuti tuli grupp teadlasi välja uut tüüpi klaviatuuriga SWiM (Shape Writing in Motion), mis toimib nutiseadet kallutades. Tegu on liigutuspõhise süsteemiga, kuid selle asemel, et näppu üle klahvide vedada, peab seadet lihtsalt ühes või teises suunas kallutama. Põhjus seda tüüpi klaviatuuri loomiseks oli lihtne – nutiseadmete mõõtmed aina kasvavad ning selline lahendus hõlbustab ühel käel trükkimist ning võimaldab seda lihtsamalt teha ka tahvelarvutitel.
Kirjuta õhku
Palju on arendatud ka selliseid seadmeid, mis registreerivad sõrmede liikumist ning ei vajagi eraldi pinda, millel trükkida. Näiteks on olemas nutisõrmused, mis oskavad lugeda õhku tehtud tähti ning selle järgi sõnu kokku panna. See on küll kohmakas viis pika suhtluse pidamiseks kuid hõlbustab suhtlemist teiste nutiseadmetega. Näiteks teleri sisse lülitamiseks piisab õhku ainult “TV” joonistamisest.
Google on eksperimendi korras välja töötanud aga seadme, mis kasutab radaritel põhinevat tehnoloogiat ja selle kaasabil tuvastab sõrmede liikumist ning nendega moodustatud sõnu. Olemasolev prototüüp on sisuliselt väike karp, millele piisavalt lähedale asetatud näpu liigutused peopesas muudetakse tekstiks nutiseadme ekraanil.
Klaviatuur, mille saab näppude ümber kinnitada
Eelmistele lahendustele sarnane on ka Tap Strap nimeline seade, mis laseb teksti trükkida erinevatel pindadel ilma klaviatuurita. Tegu on omavahel ühendatud kummist rõngastega, mis käivad sõrmede ümber. Erinevad sensorid registreerivad nende liikumise ja vajutused ning moodustavad selle järgi sõnu. Siin on miinuseks aga see, et tähtede moodustamiseks on vajalik meelde jätta suur hulk kombinatsioone. Kuid selle mure leevendamiseks on kasutusele võetud ennetav funktsioon, mis aitab sõnu paika saada, ilma neid lõpuni välja kirjutamata.
Sellised süsteemid, kus trükkimiseks pole vaja otseselt klaviatuurile vajutada on suureks abiks ka virtuaalreaalsuse arengule. Tähti saab sisestada otse oma põlvelt või laua servalt ning need ilmuvad prillide ees olevale ekraanile.
Kõik mainitud klassikalise klaviatuuri alternatiivid on veel kohmakad ning ei suuda täiel määral asendada meile kõigile tuttavat trükkimist. Kuid järjepidev arendus selles vallas võib pikapeale traditsioonid murda ning olukord, kus inimesed klõbistavad laual või seinal ei pruugigi enam olla kummaline vaatepilt.
