Logistika ja laohooned kompavad robootika, tehisintellekti ja liitreaalsuse piire

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Amazoni töötaja võtab tooteid robotriiulist
Foto: Amazon

Paljud meist kujutavad ladusid ette ilmselt sarnaselt kuulsale stseenile Indiana Jonesi filmi “Raiders of the Lost Ark lõpus – suur ruum, kus on hunnikute viisi kaste ja “parimad inimesed” sõidutavad neid kärudel vastavalt vajadusele ringi.

Parimad inimesed on tänapäeval aga enamikes suurtes ladudes asendatud robotitega ja veel mitmeski muus mõttes lükkavad laod ja logistika meie tehnoloogilise võimekuse piire pidevalt edasi.

Inimeste ja robotite koostöö

Internet on muutnud inimeste tarbimisharjumusi meeletult ja see tekitab logistikafirmadele väga suuri väljakutseid. Järjest enam kaupu tellitakse internetist otse koju ja enamasti tahetakse neid võimalikult kiiresti kätte saada.

Üks interneti suurimaid poode, Amazon, suudab väga paljudele USA klientidele mitmeid tooteid juba järgmiseks päevaks kohale toimetada. Arvestades nende kliendibaasi suurust, suudavad nad seda teha ainult tänu nutikatele lahendustele, mille puhul abistavad inimesi robotid.

Varasemalt pidid inimesed mööda ladu ringi liikuma ja õigelt riiulilt vajalikud kaubad ära tooma. Täna liiguvad ringi hoopis riiulid. Väikesed robotid sõidavad mööda lao põrandaid ringi, liikudes õige töötaja juurde, kes saab vajalikud tooted ära võtta või juurde lisada.

Tõhusad algoritmid

See kõik on aga alles algus. Sellistes ladudes nagu Amazonil toimub kogu töö korraldamine keerukate algoritmide abil. Juba praegu on õige asja leidmine inimese jaoks pea võimatu, kuna süsteemi loogika on meile täiesti võõras. Mänguasjad on koos koduelektroonikaga ja näiteks mähkmepaki kõrval võib riiulilt leida hoopis e-lugeri.

See kõik on tõhususe tõstmiseks. Arvestades tellimusi on antud hetkel ladu sedasi mõistlik korraldada ja selliste dünaamiliste ladude algoritmide arendamine toimub pidevalt.

Ka kaasatakse järjest rohkem tehisintellekti, mille abil saab ladude juhtimise palju paindlikumaks muuta. Näiteks saab nii luua süsteemi, mis suudab kiirelt kohaneda muutustega nagu pidevalt internetist tulevad uued tellimused, tootmisgraafiku muutused või avariid.

Teised, nagu iduettevõte Kindred, arendavad tehisintellekti abil roboteid, mis võimaldavad suure osa toodete skaneerimisest ja sorteerimisest automaatseks muuta. Ka sellised robotid aitavad ladudes inimeste tööd lihtsustada.

Liitreaalsus ladudes

Et inimesed robotite ja algoritmide maailmas hakkama saaksid, tuleb appi liitreaalsustehnoloogia. Kui täna töötavad enamikes ladudes inimesed veel käsiskänneritega, mis neile pidevalt uuenevat infot kuvavad ja õigete toodete teed jälgivad, siis varsti teevad selle töö ära liitreaalsusprillid.

Logistikatööstus on liitreaalsuse poole vaadanud juba aastaid. Näiteks avalikustas DHL 2014. aastal raporti liitreaalsusest, kus ennustati, et järgmine suur muutus logistika maailmas võib tulla just tänu sellele tehnoloogiale.

Uue tehnoloogia kasutusvõimalusi nähti ladude igapäevatöös, transpordi optimeerimises, viimase miili tarneprotsessis ning teenuste väärindamises.

Väga lihtne on ette kujutada kui palju kergemaks muutub laost asjade otsimine ja õigesse kohta viimine kui vajalikud juhised ilmuvad mugavalt vaatevälja. Lisaks suudavad prillid ka toote koodi skaneerida ja pidevalt kohaneva laosüsteemiga järge pidada.

Liitreaalsuse kindlat positsiooni ladude ja logistikasektori tulevikus näitab ka see, et pärast eraturul järgnenud läbikukkumist tõi Google sellel aastal oma Glass liitreaalsusprillid taas tagatoast välja, nimetades partneritena ka näiteks Boeingut ja DHL-i.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.