Kuluefektiivsete, ökonoomsete ja Euroopa Liidu (EL) nõuetele vastavate ehitiste ning hoonete projekteerimisel ei piisa tänapäeval arhitektidest, kes joonistavad pliiatsiga paberile. Selle jaoks on vaja arhitektuuriõpe siduda teiste valdkondadega.
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) vilistlase Egon Matsi sõnul on ehitusturg üha nõudlikumaks muutunud ning eeldab oskustega inimeste olemasolu.
Mats on läbi aastate teinud palju koostööd arhitektidega ning oma kogemusele tuginedes leiab, et efektiivsuse nimel peavad arhitektid omama laiasid teadmisi ja oskusi ka teistest valdkondadest.
“Arhitektuurne projekt peab sündima heas koostöös ehitusliku projekteerimisega ja see nõuab arhitektilt inseneriteadmisi ja oskuseid. Paraku liigutakse ühiskonnas selles suunas, et kunstipärane projekt on olulisem, kui selle ehitamise realistlikkus. Märkamata jäävad mitmed nüansid, mis mõjutavad lõpuks nii hoonete vastupidavust, ohutust kui kuluefektiivsust,” ütles Mats.
Seoses ELi nõuetega on ehitamisel suured nõuded hoonete energiatõhususe osas, mis vajab projekteerimisel arhitektilt vastavaid inseneriteadmisi ning head koostööoskust ehituslike osade projekteerijate ja ehitamist läbiviivate inseneride vahel. Mats leiab, et selle kõigeni jõuab läbi arhitektide hariduse.
“Täna on Eestis selleks väga hea alus pandud vaid TTÜ-s, kus arhitektuuri õppeprogramm on just ühiskonna vajadustest lähtudes koostatud. Ehituse ja ehitusmaterjalide tootmise sektoris tegutsevad ettevõtjad hindavad kõrgelt TTÜ arhitektuuriõppe lõpetanuid. Eestis on mitmeid näiteid arhitektidest perekondadest, kus ema või isa joonistab pliiatsiga suurepäraseid projekte, tütar või poeg digitaliseerib need, sest vanema haridusega arhitektid lihtsalt ei oska seda.”
