Rubriigi toob sinuni 

Eesti tudengivormeli loojad plaanivad ehitada ka isejuhtiva sõiduki

Tudengivormeli juhendaja Indrek Petjärv istumas eelmise hooaja vormeli rehvil. Foto: Ronald Liive

Juba veidi üle kümne aasta on eestlased osalenud rahvusvahelisel tudengivormelite võidusõidusarjas. Tallinna kesklinnas asuvas garaažiboksis ehitatakse iga aasta valmis üks uus vormel, millega minnakse poodiumikohti vallutama. Alanud hooajal ehitatava vormeli teeb eriliseks tõik, et ühel hetkel on see kavas muuta isejuhtivaks.

Eestlaste vormel on maailmas ainulaadne

“Uue vormeli puhul on kasutusel täielikult uus kontseptsioon. Näiteks võtame kasutusele aktiivaero, mis tähendab, et tagatiiva ülemised profiilid hakkavad vastavalt vajadusele liikuma, olenevalt, kas on tarvis rohkem surujõudu või vähendada õhutakistust,” sõnas FS Team Tallinn ehk Eesti tudengivormeli projekti juhendaja Indrek Petjärv.

“Lahenduse teeb eriliseks see, et vormel peab olema ise nii tark ja saama aru, mis asendis parasjagu tiib peab olema. Juhilt on profiilide liigutamise kohustus ära võetud,” ütles ta ja lisas, et veel üks suur asi, mis muutub, on süsinikkiust detailide tootmistehnoloogia. Kasutusele võetakse kangas, mis on eelimmutatud ideaalse koguse vaiguga. See võimaldab seda, et auto kaal jääb umbes 175 kilogrammi juurde, mis on maailma tipp. “Kergemaid nelikveolisi elektrivormeleid on maailmas vähe,” lisas ta.

Ta sõnul saadi uue hooaja vormel arvutis CAD-mudeli näol valmis mullu detsembri alguses, nüüdseks on alanud tootmisperiood. Uuel hooajal on arenduses ka huvitav akulahendus, millest ei taha Petjärv täpsemalt rääkida. Tema väitel on tegu väga uudse lahendusega kogu mootorispordis.

Eestlaste ehitatud tudengivormel. Foto: Ronald Liive

Auto loodetakse ratastele saada 1. märtsiks ning sõitma loodetakse see saada 1. aprilliks. Testperiood kestab juulikuuni. Kuigi hetkel ehitatakse alanud hooaja vormelit, vaatab tiim Petjärve kinnitusel juba kolm hooaega edasi. Eesmärk on jõuda selleni, et võimalikult paljud jupid vormelist oleksid eestlaste endi poolt ehitatud.

“Hetkel kasutuses olevad mootorid veel ostutoode, aga oleme juba aasta otsa arendanud koostöös ühe Eesti ettevõttega oma mootoreid. Neid veel järgmisele vormelile ei tule, aga on oodata 2019. aasta mudelile,” lausus ta ja lisas, et arvutimudeli kohaselt on vormelil üle 2000 detaili, kuid see ei sisalda kõiki polte, mutreid, seibe ja muid väiksemaid osi. “Väga palju arvatakse, et me ostame detailid ning keerame need garaažis kokku ja läheme võistlema. Tegelikult on valmisostetud toodeteks vaid mootorid, kontroller, amordid ja rehvid ning mõned muud pisemad detailid. Nii palju kui vähegi saab teeme kõik ise valmis.”

Uut hooaega alustati seni suurima tiimiga, projektiga on tänavu kokku seotud 70 inimest ehk 20 jagu rohkem kui eelnevatel aastatel.

Eestlaste vormel isejuhtivaks

Ühe põhjusena, miks on tänavune tiim senistest suurem, toob Petjärv välja isejuhtiva vormeli arenduse. Kuigi seda ei plaanita veel sel aastal valmis saada, on nad juba arvestanud, et osa tiimist peab hakkama selle kallal töötama.

Alates 2017. aasta hooajast on tudengivormeli sarja loodud alamsari FS driverless. Võidusõidurajas lastakse omavahel mõõtu võtma samad vormelid, millega eelnevalt sõitsid inimesed. Esimene võistlus toimus mullu suvel, eestlased plaanivad enda auto saada valmis 2019. aasta hooajaks.

Fotol olev vormel saab suure tõenäosusega ühel päeval isejuhtivaks. Foto: Ronald Liive

“Isejuhtivad vormelid peavad iseõppivad olema, see tähendab, et rada ei programmeerita neile sisse vaid nad peavad seda ise tundma õppima ning neid ei tohi kaugelt juhtida. Mõne aastaga tahame jõuda isesõitvate vormelite tippu,” lausus ta.

Kui elektrivormelite sarjas on reegel, et igal hooajal peab uue auto ehitama, siis isejuhtivate osas võib kasutada eelmise hooaja autot. Kõige suurema tõenäosusega saab praegu valmis olev eelmise hooaja vormel ühel hetkel isesõitvaks.

Tudengivormelist võib kasvada välja Eesti superauto

Eesti autotööstuse üle arutledes leidis Petjärv, et just tänu tudengivormelile võib ühel hetkel ilmavalgust näha eestlaste ehitatud elektri- või superauto.

“Selle kümne aastaga, mil me oleme tegutsenud, on teadmistepagas ja projektiga seotud olnud inimeste hulk kasvanud sedavõrd suureks, et ühel hetkel võiks siit kasvada välja Eesti oma autotootja. Oluline on hea idee ning õiges suunas liikumine. Võib-olla mõne aasta pärast näeme Eesti oma elektriautot või superautot. Ühelt poolt me liigume selles suunas, et see asi ükshetk ära teha,” märkis ta.

Eestlaste tudengivormel on senistel võistlustel paljudele konkurentidele tagatulesid näidanud. Foto: Ronald Liive

Huvitav projekt ka majandust õppivale tudengile

Petjärve sõnul varjutab tudengivormeli projekti müüt, et sinna oodatakse vaid tulevasi insenere. Tema väitel on kõige keerulisem projektiga liituma saada majandust õppivaid tudengeid kuna neile tundub, et tegu on liiga tehnilise asjaga.

“Nad ei näe koheselt suurt pilti, et mis töö taustal käib. Lisaks sellele, et tudengivormel on hea praktika inseneridele, on see sama kõva ka majandusinimesele, kes saab näiteks teha terve meeskonna turunduse ja seda tulevase tööandja juures ära kasutada.”

Juhendaja kohaselt hindavad autotootjad tudengivormelil osalemist väga kõrgelt. “Kui võtta Ferrari koduleht lahti, siis seal kandideerimise ankeedil on öeldud, et hinnatakse tudengivormelil osalemist kõrgelt. Räägitakse, et lõviosa F1 inseneridest on FS sarjast läbi käinud.

Kõrged kohad pjedestaalil ja seni suurim tiim

Senistelt võistlustelt on eestlastel ette näidata head tulemused. Tiimi ajaloo jooksul on pjedestaali kõrgeid kohti saavutatud üle maailma. On vallutatud poodiumiastmeid nii Ameerikas, Kanadas, Austrias, Ungaris, Tšehhis, Suurbritannias, Itaalias ning mujalgi.

Kokku on ligikaudu 600 tudengivormeli meeskonda, eestlased on maailma edetabelis TOP 10 seas, kuid uueks hooajaks on seatud eesmärk jõuda esimese 5 sekka.

Eesti tudengivormeli projektiga on seotud Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengid. Projekti toetavad mitmed ettevõtted, kes on mitmetele projektis osalenud tudengitele ka pärast tööd pakkunud.