Mis on NAS ja miks see sind huvitama peaks?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Andmeid tuleb kõigil aina juurde. Fotod, videod, muusika, programmid. Neid andmeid on vaja ka kusagil hoida. Üks lahendustest on loomulikult pilveteenused, kuid pilveteenused vajavad aktiivset ja kiiret internetiühendust, ülisuurte failide laadimine võtab aega ja tundlike andmete puhul kaasneb ka privaatsusrisk – kas sa tegelikult ikka tead, kus on see kõvaketas, millel sinu andmed peal on? Ja äkki on neid kõvakettaid mitu?

Appi tuleb NAS

Olgu, mitmest kõvakettast tuleb meil nüüd ka juttu. Nimelt on teine lahendus pilveteenuse kõrval NAS. NAS ei ole päris pilveteenus, kuid veidikene nagu on ka, kuna NAS on lühend, mis on tuletatud inglise keelsest väljendist Network Attached Storage ehk võrku ühendatud talletus. Wikipedia kutsub seda ka võrgumäluks, aga kõnekeeles on inimsõbralikum lihtsalt NAS. Jäägem meiegi selle juurde.

Tavaliselt on NAS-i paigaldatud üks või rohkem kõvaketast, millel on andmed. Andmetele saab ligi läbi arvutivõrgu, kuhu seade ühendatud on. Näiteks, oletame, et sinu NAS-is on ports fotosid, filme ja muusikat. Selle asemel, et perefotosid vaadata soovides kõvaketas juhtmega oma arvuti külge ühendada, piisab, kui oled oma koduses võrgus ja vaatad kaustu ning faile täpselt samuti, nagu failid oleksid füüsiliselt selles konkreetses seadmes. Tegelikult on nad aga NAS-is ja see annab võimaluse lauaarvuti kõrval sülearvutis avada samad kaustad, või vaadata koduvideot otse nutitelerist, ilma tülika kõvaketaste ühendamiseta. Õige seadistuse korral võib NAS-i sisemusele ligi pääseda ka kodust väljastpoolt, siit ka mõningane ühisus pilveteenustega, NAS-i abil võid luua endale väikese isikliku pilvekese, mis ainult sinule nähtavalt kübertaevas liugleb.

Parem turvalisus

Varukoopiad, varukoopiad, varukoopiad. See on sõna, mida andmetega tegelevad inimesed endale ja teistele kunagi korrutamast ei väsi. Ja ega NAS nendest päästa, ta lihtsalt vähendab neid põhjuseid, mille pärast varukoopiaid vaja läheb. Nimelt on sageli NAS-is mitu kõvaketast. Ühelt poolt selleks, et andmemahtu oleks rohkem, teiselt poolt aga selleks, et kui üks kõvaketas üles ütleb, andmeid kaotsi ei läheks. Säärast süsteemi kutsutakse nimega raid. Väga lihtsustatult öeldes kopeeritakse ühe või mitme kõvaketta sisu teistele kõvaketastele ja andmeid hoitakse pidevalt uuena. Kui nüüd üks kõvaketastest katki läheb, on andmed teistel ketastel endiselt olemas.

Nagu öeldud, ei ole raid varukoopia tegemise süsteem – see kaitseb vaid selle eest, kui kõvaketas, mis on mehaaniline ja liikuv seade, seega ka kuluv seade, katki läheb. Kuna NAS on ühenduses internetiga ja tavaliselt on NAS-idele mitmeid erinevaid rakendusi, oskab ta ka ühenduda mõne pikaajaliseks suurte andmete hoiustamiseks mõeldud teenusega, näiteks Amazon Cloudiga, ning sinna ketaste sisust varukoopiat teha.

Mida NAS-i hankimisel teada?

Esmajoones seda, milleks sa seda soovid. Kui soovid seda suure koguse filmide hoiustamiseks, mida seejärel nutitelerisse, arvutisse või tahvelarvutisse striimida, tuleb jälgida, et NAS-il oleks võimekas protsessor, mis videot edastada ja kodeerida oskab. Kui soovid aga turvalisusele ja andmete suurele hoiustamisele panustada, pead vaatama NAS-i poole, mis mahutab mitut kõvaketast ja toetab erinevaid kõvaketaste turvamise süsteeme.

Lõpuks läheb sul vaja ka internetiühendust, et oma NAS-is olevatele andmetele kodust eemal olles ligi pääseda ja et NAS saaks vajaduse korral andmeid varukoopiana mõnda pilveteenusesse laadida.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.