2. Võimalus salvestada ja faile jagada igal pool

Kui näiteks salvestad Wordi faili omale arvutisse ja oled lubanud pilves seda samuti teha, siis see varundamine käib märkamatult taustal. Endast lugupidavad pilveteenused omavad tavaliselt rakendusi mitmel platvormil ja võimaldavad nii failidele ligipääsu mitmest kohast. Nii võid alustada näiteks diagrammi koostamist sülearvutist ja lõpetada see hoopis nutitelefonis. Kui fail on salvestatud, pääseb sellele ligi igalt seadmelt – isegi kui pole rakendust, toimib ka veebibrauser.

3. Failide ja dokumentide jagamine

Oled sa olnud kunagi olukorras, kus dokumendid või failid on liiga suured et neid näiteks meili teel jagada? Enamik pilveteenused pakuvad mugavat võimalust sinna salvestatud faile ka teistega jagada olenemata nende suurusest. Nii saad vajadusel anda suuremahulisele dokumendile juurdepääsu mitmele inimesele kes seda nägema peavad või alla laadida tahavad.

4. Pilv ei lähe katki ega kao ära

Füüsiliste seadmete häda on see, et nende töökindlus pole igavene. Kui väline kõvaketas peaks mingil põhjusel maha kukkuma ei pruugigi see enam eluvaimu sisse saada ja andmeid sealt pealt ei olegi enam võimalik kätte saada. Väikeste mälukaartide ja -pulkade puhul aga pole midagi enneolematut kui need ühel hetkel kuskile sahtlipõhja unustatakse või jäädavalt kaovad. Pilveteenustega tavaliselt neid muresid ei ole ja sisse logides on su pildid ja videod alati kättesaadavad.

5. Mahtu saab alati suurendada

Kõvaketaste ja väliste seadmete puhul on veel üheks limiteerivaks faktoriks nende suurus – ühel hetkel võib ruum lihtsalt otsa saada. Sellisel juhul päästab kas suurem kõvaketas või mäluseade ja sealt andmete ümber tõstmine võib olla paras peavalu. Pilveteenused pakuvad kasutajatele tavaliselt küll oluliselt vähem salvestusruumi kui kasutada tasuta teenust, kuid alati saab mahtu juurde osta. Näiteks maksab Google Drive’is 100 GB mahu kasutamine igakuiselt 1,99 eurot.