Rubriigi toob sinuni  Sponsor

Tuumaenergeetika tulevik võib olla modulaarsetes minijaamades

Tuumareaktori illustratsioon

Tuumaenergia on ainulaadne: see ei paiska õhku süsinikdioksiidi ega muid keskkonda saastavaid aineid, samas on tuumaelektrijaama ehitamine olnud suur ja kallis projekt, mille kasutamine nõuab potentsiaalselt ohtlikku tuumakütust. Kuid seniste suurte tuumajaamade kõrvale võib tulla midagi hoopis väiksemat.

Suurbitannia energia tehnoloogiate instituut (ETI), mis on valitsuse ja erasektori koostöös loodud ühendus, on koostanud raporti, mille kohaselt võivad esimesed modulaarsed minireaktorid (MMR) riigis tööle hakata juba aastal 2030. Modulaarsete minireatorite kontseptsioon on midagi uut ja põnevat, seepärast vaatame nende tulemist lähemalt.

Väiksed tuumajaamad

MMR-ideks nimetatakse tuumajaamu, mis töötavad tavalisel aatomituumade lõhustamise põhimõttel, kuid on oluliselt väiksema suuruse ja võimsusega. Need valmistatakse tehastes ja transporditakse autode ja rongidega kohtadesse, kus neid vaja läheb. Kuigi rahvusvaheline aatomienergia agentuur IAEA peab väikesteks reaktoriteks neid, mille elektrienergia tootmisvõimsus on väiksem kui 300 MW, on üldine arusaam, et väikesed reaktorid on need, mille võimsus on alla 500 MW.

MRR-idel on mitmeid eeliseid klassikaliste tuumareaktorite ees. Kohapeal on vaja vähem ehitustöid teha, tuumareaktsiooni on võimalik efektiivsemalt isoleerida ja tuumamaterjali hoiustamine on turvalisem.

Nende kõige suurem eelis on aga see, et neid on võimalik kasutada väga suurte energiatarbijate vahetus läheduses. Eriti oluline on see siis, kui need tarbijad asuvad kaugetes ja kõrvalistes kohtades. Heaks  näiteks on kaevandused, mis vajavad tihti palju elektrienergiat, kuid võivad asutada muust asutusest ja tavalistest elektrijaamadest kaugel.

Õige keskkonna loomine

ETI poolt tehtud analüüs andis ülevaate sammudes, mida on vaja Suurbritannias astuda, et MMR-id aastaks 2030 kasutusele võtta. Analüüsi oluline järeldus oli ka see, et vaja on luua poliitiline raamistik MMR-i arendajate riskide vähendamiseks ja investorite usalduse suurendamiseks.

ETI tuumastrateegia juht ja raporti autor Mike Middleton rõhutas raportiga kaasas olnud avalduses, et oluline on tootjate, valitsuse ja seadusandja koostöö. „Kui soovime seda ajakava hoida, on investorite kindluse kasvatamiseks õige keskkonna loomine kriitiline; esimese viie aasta jooksul on valitsusel sellistes programmides võtmeroll, et luua MMR-ide poliitiline raamistik, mis ajapikku vähendab investorite riske üha enam.“

Arendajad peaksid ETI arvates tootma MMR-e komplekssete soojuse- ja elektrijaamadena, mitte keskenduma vaid elektri tootmisele. See tähendab, et minituumajaamast saaks ka soojusenergiat näiteks ruumide kütmiseks. Isegi kui selleks veel nõudlust ei ole, võiksid arendajad nende sõnul luua MMR-e, mis on valmis ka vajadusel soojusenergiat tootma. Raporti järgi on soojuse kaasamisega seotud kulud väikesed, kuid potentsiaal tulevikus linnadesse soojusenergiat müüa suur. See võimaldab MMR-ide tasuvust suurendada ja nendesse investeerimine muutub lihtsamaks.

Arengud ja hirm ohutuse ees

Väikeste tuumajaamade kasutamine on järjest vähem tsentraliseeritud elektrivõrkudega maailmas palju huvi tekitanud. Ka USA-s püütakse MMR-ide ohutust ja efektiivsust tõsta. USA energiaministeerium töötab firmaga NuScale Power, kes soovib töötavad MMR lahendused turule tuua aastaks 2025 ja on huvitatud nende eksportimisest ka mujale, sealhulgas Euroopasse.

Mitme väikese tuumajaama ehitamist ühe suure asemel kaaluti ka Eestisse, kui tuumaenergia teemaline arutelu ühiskonnas aktiivne oli. Kuna diskussiooni käigus ilmnes, et Eestisse tuumajaama ehitamine ei ole majanduslikult mõistlik, pole ka MMR-ide rajamine meil enam elevust tekitanud.

Tuumajaamadega kaasnevad hirmud pole ka MMR-ide teemalistest diskussioonidest välja jäänud, hoolimata nende väiksest võimsusest. Arendajad on aga kindlad, et suudavad neid toota viisil, mis on majanduslikult mõistlik ja tagab vajaliku ohutuse. Avalik arusaam ja poliitiline keskkond peavad ainult järgi jõudma.

 

Foto: Energy Technologies Institute