Rubriigi toob sinuni  Sponsor

Ole homseks valmis: suured tehnoloogiafirmad viivad õhupallide ja droonidega arenevatesse riikidesse interneti

google_loon_-_launch_event_1.jpg

Internetitaristute välja ehitamine on pikk ja keeruline töö, seega on see vaid loogiline, et mitmetes arenevates riikides on interneti kättesaadavus äärmiselt piiratud. See aga võib peagi muutuda, kuna mitmed suurfirmad, nende seas ka Google, käivitavaid projekte, et internet üle õhu kohale toimetada. Selleks kasutatakse näiteks õhupalle.

Mis see on?

See ei ole vaid üks "see", vaid on midagi suuremat. See on projektide hulk, mis kõik püüdlevad selle poole, et viia internetiühendus sinna, kus seda senini ei ole olnud. Selliseid lahendusi on väga palju, kuid nendest kaks kõige tuntumat on Facebook Free Basics ning Google’i Project Loon.

Neist huvitavam on Google’i Loon projekt. See projekt näeb ette kiire interneti toimetamist arenevatesse riikidesse õhupallide abil, mis asuvad stratosfääris. See tähendab, et õhupallid hõljuvad umbes 18 kilomeetri kõrgusel ehk kõrgemal, kui reisilennukid lendavad.

Õhupallid hõljuvad sobivas "tuulekihis", mis liigub just õiges suunas ja õige kiirusega. Google’i õhupallid saavad info selle kohta, milline tuul parasjagu on, riiklikust ilmateenistusest.

Selleks, et kasutajad saaksid hakata õhupallide poolt loodud internetti kasutama, peavad nad oma majade külge kinnitama spetsiaalse antenni, mis suudab signaali kinni püüda. Kui kasutaja on suutnud õhupallidega signaali luua, siis peab kuidagi ka veebiliiklus toimuma. Selleks, et kasutaja saadetud info jõuaks sihtkohta ja tagasi, liigub algselt signaal antennist lähima õhupallini. Seejärel saadab õhupall info edasi järgmisele õhupallile, see omakorda järgmisele, kuni signaal on piisavalt lähedal maismaal olevale tugijaamale. Tugijaamast edasi liigub info juba ülemaailmsesse internetti. Sama teed pidi jõuab signaal ka kasutajani tagasi.

Õhupallid on täidetud heeliumiga ning on üpris suured: 15 meetrit laiad ning 12 meetrit kõrged. Õhupallide alaosas ripub kast kogu elektroonikaga, mis kaalub umbes 10 kilogrammi. Õhupallid töötavad päikseeneriga abil. Ühe õhupalli keskmine eluiga on 100 päeva, misjärel tuleb see välja vahetada.

Facebooki projekt üritab samuti arenevatesse riikidesse internetti viia, kuid ei kasuta selleks õhupalle. Selle asemel teeb ettevõte koostööd kohalike telekommunikatsiooniettevõtetega, et tuua internet nende kasutajateni, kellel seda varem ei olnud.

Facebooki teine projekt kasutab päikeseenergial töötavaid droone, mis tiirutavad inimeste peade kohal ning pakuvad neile sel viisil internetiühendust. Droonid on suured, kuid kerged, kuna need on tehtud peamisel süsinikkiust. Seda projekti ei plaani Facebook aga endale hoida. Selle asemel annavad nad droonide ehitamise juhised kohalikele omavalitsustele, et iga linn või küla saaks soovi korral ehitada droonid, et internetti pakkuda.

Miks see homme oluline on?

Interneti viimine kolmandatesse riikidesse on oluline väga mitmel põhjusel ning selle mõjusid tunneme ka meie. Internet loob võimaluse inimestel õppida, suhelda omavahel ning suhelda inimestega, kellega muidu ei oleks see võimalik olnud. See tähendab ka seda, et nad saavad hakata ellu viima ideid, milleks neil varem võimalusi ei olnud.

Me ei kuule tihti, et mõni suur tehnoloogiline läbimurre oleks tulnud Nigeeriast või Indiast. See on aga selle pärast, et nendes riikides ei ole veel olemas taristuid, mis toetaksid arendajad ning mõtlejaid. Seda on hea visualiseerida Eesti näitega.

Võtame näiteks Eestis loodud ülipopulaarse rakenduse Taxify. Paneme Eesti nüüd hüpoteetilisse olukorda, kus meil ei ole internet veel laialdaselt levinud. See tähendaks, et rakenduse loojad ei oleks kursis moodsa rakendusemaailmaga ning ilmselt ei oleks neil tekkinud ka ideed, et takso tellimise saaks muuta lihtsamaks rakenduse abil, mis kasutab GPSi ja internetti.

Meil aga oli selle idee elluviimiseks olemas kõik vajalikud aspektid, mis kõik koonduvad peamiselt interneti olemasolule. Rakenduse loojad olid kursis, mida on teinud teised. Nad olid internetti kasutanud ning teadsid, millised võimalused sellega kaasnevad. Samuti said nad vajadusel otsida infot selle kohta, kuidas rakendust luua, kui nad seda juba ei teadnud.

Allikas: Free Word Center

Sama põhimõte on ka jutuks olevatel projektidel. Need viivad inimesteni interneti, et nad saaksid areneda ja rohkem saavutada. Ilmselt ei hakka projektide käivitumisel kohe arenevad riigid metsikutes kogustes rakendusi välja pumpama, vaid pigem kasutatakse internetti, et otsida, kuidas oma põldu paremini majandada.

See viib aga järgmiste saavutusteni. Kui põlluharimine muutub kergemaks ja efektiivsemaks, siis jääb inimestel rohkem vaba aega ning nad peavad vähem muretsema. Nad saavad teha rohkem. Kindlasti ei hakka nad kõik looma tehnoloogiaid, mis meie elu muudavad. Seda pole vajagi, kui nende projektide abil hakkaks seda tegema kasvõi üks inimene miljardist, võime me saada umbes viis suur tehnilist läbimurret.

See kõik tähendab seda, et mida arenenumaks me muudame arenevad riigid, seda rohkem saame me ka ise areneda ning arenemise vilju nautida.

Kui kaugel asjad hetkel on?

Hetkel on asjad arenemas kiirelt. Facebook alustas oma projekti elluviimisega juba 2013. aastal ning nüüd pakub tehnoloogiahiid internetti juba 20 erinevas riigis. Ühest riigist on nad pidanud nad ka juba lahkuma. Selleks riigiks on India, kuna sealsed võimud leidsid, et tegevus on seadusevastane. Nimelt ei paku Facebooki lahendus ligipääsu kõikidele veebiteenustele, vaid mõnedele kindlalt valitud veebilehtedele ja rakendustele.

Google Project Looniga on käimas testimised ja täiendused. Hetkel on projektiga liitunud mõned testmajapidamised, kuid Looni õhupalle taevas veel väga palju pole. Ilmselt jõuavad need sinna mõne aasta jooksul.

Facebooki droon tegi selle aasta juunis oma esimese testlennu, mis kestis veidi üle tunni. Sellega tõestati, et droon suudab lennata ning idee põhiosa on töökorras. Seega läheb veel vähemalt mõned aastad aega, enne, kui droonid meie kõigi peade kohal tiirutama hakkavad.

Kas see Eestit ka mõjutab?

Nagu juba enne öeldud, siis otseselt see Eestit ei puuduta, küll aga kaudselt. Mida kiiremini üldsus areneb, seda kiiremini saame areneda ka meie. Tasub loota, et arenevad riigid saavad peagi internetiga kaetud ning hakkavad looma lahendusi, mis meie kõigi elud paremaks muudavad.

Foto: Google