Rubriigi toob sinuni  Sponsor

Kas sina teed vahet roboti ja inimese kirjutatud artiklil?

Tulevik on robotite ja tehismõistuste päralt. Juba praeguseks on tootmishoonetes robotid inimestel hulga töid üle võtnud, kuid automatiseerimine jõuab vaikselt ka eluvaldkondadesse, kus seda esmapilgul ilmselt ei ootaks. Üheks selliseks valdkonnaks on ajakirjandus, kus robotajakirjanikud on viimaste aastate jooksul järjest rohkem artikleid hakanud kirjutama.

Tehismõistused ei ole, veel, maailma üle võtmas, kuid sellegi poolest suudavad need juba teha asju, mis veel mõned aastad tagasi tundusid pea võimatud. Üheks selliseks on artiklite kirjutamine erinevatele uudisväljaannetele, mille tulemusel saavad väljaanded toota artikleid kiiremini, täpsemini ning suuremas mahus kui neid kirjutaksid vaid inimesed.

Robotajakirjanikud on hetkel veel alles algstaadiumis, kuid siiski on neist juba praegu väga palju kasu. Robotid suudavad toota sisutihedaid artikleid, mis on küll peamiselt seotud numbrite ning faktidega ja kust puudub analüüs ja ka tsitaadid, kuid annavad sellegi poolest edasi lugejatele olulise infot.

Mida aeg edasi, seda detailsemaks, põhjalikumaks ning sisukamaks need artiklid muutuvad. Seega meie, ajakirjanikud, hoiame küüntega toolidest kinni, et meie töölauda ei asendaks uudiseid välja pilduv server.

Robotid kirjutavad juba praegu

Kuigi robotajakirjanike võidukäik on alles alguses, kirjutavad nad juba praegu väga palju artikleid. Nagu eelnevalt mainitud, oskavad robotid hetkel kõige paremini kirjutada numbritega seonduvaid uudiseid, seega kasutatakse neid väga palju majandusajakirjanduses ning spordis, kus need saavad kokku koguda kõik vajalikud numbrid ning artikli valmis kirjutada ja ära avaldada. Sama aja sees jõuaks inimene ilmselt alles lõunalauast kontorilaua taha sprintida.

Robotajakirjanikud on kasutuses mitmetes väljaannetes, kuid ühtedeks suurimateks neist on uudisteagentuur AP, kus robotid kirjutavad näiteks majandusuudiseid, ja Wasington Post, kus robotid kirjutavad uudiseid valimistest ning spordist.

Washington Posti robotajakirjanik Heliograf kirjutas möödunud aastal 850 artiklit, millest 500 olid seotud USAs toimunud valimistega. Need artiklid sai kokku üle 500 000 vaatamise. Nõnda suure väljaande jaoks ei ole see number küll suur, kuid need olid justkui maast leitud klikid, kuna muidu poleks neid artikleid üldse tehtud. Võrdluseks, 2012. aasta valimistel kirjutas väljaanne vaid 15% mahust, mis sai kirjutatud 2016. aasta valimiste katmisel.

Post kasutab robotit ka spordisündmuste katmisel, näiteks võis roboti kajastust näha Twitteris Rio olümpia ajal.

AP kasutab roboteid aga majandusuudiste kirjutamiseks, seega valmivad need enne, kui konkurendid jõuavad isegi laua taha istuda. Kui tunned huvi, milline näeb välja roboti kirjutatud artikkel, siis leiad ühe sellise näiteks siit. Selliseid artikleid valmib roboti poolt igas kvartalis umbes 3000 tükki.

Robotite kirjutatud artiklite all on harilikult ka kaldkirjas tekst, mis seda selgitab.

Ilmselt saavad ajakirjanikud tööd edasi teha

Kuigi robotid arenevad kiirelt, on hetkel nende peamiseks ülesandeks inimestest ajakirjanike töö kergemaks muutmine. Ajal, mil robot tegeleb kiire ja kerge majandusuudise kirjutamisega, saab reporter tegeleda sellega, et kirjutada asjast analüüs, kus on ka tsitaadid ning järeldused, mitte lihtsalt toored andmed. Siiski, mida aeg edasi, seda tõenäolisemaks muutub see, et ka seda tööd oskab robot teha.

Mida rohkem investeerivad ettevõtted masinõppesse, tehismõistuse arendamisesse ning nutikate algoritmide loomisesse, seda osavamaks muutuvad ka robotajakirjanikud. Seni aga tuleb leppida sellega, et artikli kirjutab valmis inimene, kes teeb vigu ja on aeglane.

Selle artikli kirjutas Geeniuse loodud ajakirjandusinimene Gregor. Kuna Gregor on alles arendamisjärgus, võib tekstis esineda vigu.