Rubriigi toob sinuni  Sponsor

Intervjuu: haridusrobootika loob teed homsele tööstusrobootikale

1tl28aug15b107.jpg

Mida päev edasi, seda rohkem robotid meie maailma muudavad ning mõjutavad. See võib tunduda kui alusetu väide, kuid tihti ei taipa inimesed, kuidas robotid maailma sobituvad.

Mõtle oma kodu peale. Kuidas sa oma kodus tolmu imed? On üpris suur tõenäosus, et kodus vuristab ringi väike robottolmuimeja, kes ilma sinu otsese käsuta tolmu ja mustuse kontrolli all hoidmisega tegeleb. Sarnaselt on ka sinu auto valmistatud robotkäte poolt ning kui viimati poes käisid, siis avanesid poe robotuksed, et sind sisse lasta, et sa ei peaks ise end ukse avamisega vaevama.

Sellised tehnoloogiad ei jõua aga maailma üle öö. Selleks, et aina enam roboteid igapäevakasutusse jõuaks, peavad tuhanded insenerid päevad-ööd nende kallal töötama. Selleks, et selle valdkonna vastu huvi tekiks, tuleb appi haridusrobootika, mis juba maast-madalast õpetab lastele, kuidas robotitega käituda, kuidas neid luua ning kuidas need saavad nende ning neid ümbritsevate inimeste elusid paremaks muuta.

Hea näide sellisest kultuurist on igal aastal aset võttev robootikaüritus Robotex. Selleaastane Robotex toimub 2.-4. detsembrini. Ürituse turundusjuht Janika Leoste selgitas, kuidas haridusrobootika maailma muudab.

Milline tänapäeva haridusrobootika on? Mida lapsed oskavad ja suudavad robotitega teha?

Tänapäevane haridusrobootika on lastesõbralik. Seda on võimalik hakata kasutama ilma igasuguse ettevalmistuseta ja juba lasteaiast alates. Väiksemad lapsed tunnevad rõõmu nn. valmisrobotite juhtimisest läbi programmeerimise ja suuremad lapsed oskavad ka konstruktor-robotitest erineva otstarbega roboteid kavandada ning ehitada. Põhiliselt toimub robootika õppimine täna veel haridusasutustes, kuid järjest rohkem lapsevanemaid soetab roboteid koju ka mänguasja asemele.

Milline seos on haridus- ja tööstusrobootika vahel?

Haridusrobootika suunab lapsi huvituma insenertehnilistest erialadest. Kuna robootika koosneb nii masinaehitusest (mehhatroonika) kui ka programmeerimisest (tarkvaraarendus), siis suundubki osa noortest robootikutest tulevikus töösturoboteid disainima või neile tarkvara koostama. 

Mida saavad noored, kes osalevad Robotexi laadsetel võistlustel? Mida nad oskavad teha tulevikus?

Lapsed saavad enesekindlust, insipratsiooni, innustust, esinemisjulgust ja jonnakat sihikindlust jätkamiseks ka lootusetuna tunduvates olukordades. Võistlusroboti ehitamine ja programmeerimine on meeskonna koostööprojekt, mis võib kesta kuni aasta ehk Robotexist Robotexini. Tänane robotiehitaja on homme suurepärane meeskonnamängija, hästi aega juhtiv projektijuht, loominguliselt mõtlev disainer ja piire ületav tarkvaraarendaja.

Kui suur on hüpe haridusrobootikast tööstusrobootikasse, kui palju need sarnanevad ja erinevad?

Haridusrobootika annab lastele vajalikud definitsioonid ja robootikat üldiselt kirjeldava ökosüsteemi. Hüpe on suur, kuid ei ole järsk. Robotite juures väga oluline osa – programmeerimine, arendab laste loogikat ja mõtlemisvõimet, mis on tööstuses esmavajalik. Lapse arenguga koos lähevad robotid ehituselt järjest keerukamaks ning oma otstarbelt aina funktsionaalsemaks. Ühel hetkel muutub mäng ühiskonnale väärtust loovaks tööks, mis pakub endiselt võimalusi oma loovuse realiseerimiseks.

Veidi laiemalt: millal roboteid rohkem meie ümber liikumas ja tegutsemas saab nägema hakata?

Robotid on kohal, et jääda: juba 80% uutest tolmuimejatest, mida maailmas toodetakse, on robotid. Automaatkassad toidupoodides on robotid, isesõitvad autod on robotid, isegi kohvimasinad on robotid. Robotid on kohtades, kus me isegi ei mõtle selle peale, et meie teenindaja on tegelikult robot. Omaette valdkond on sotsiaalsed suhtlusrobotid, kes esialgu leevendavad inimeste üksindust maailma suurkeeltes, kuid hoiame pöialt, et mõni tubli Eesti ettevõte paneb robotitele ka eesti keele suhu.

Foto: Scanpix/PM/Tairo Lutter