Hiinasse reisides tuleb internetist loobuda või siis järgida neid juhiseid
Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Miljardiriik Hiina on oluline reisisiht nii äriliselt kui ka põnev turismimaa, aga Hiinasse reisides tuleb oma arvutite ja telefonide kasutamiseks teada nippe, millele teistes riikides üldiselt mõelda pole vaja.
Kui järgnevast artiklist võtta välja üks kõige tähtsam nõuanne, siis oleks see: paigalda ja proovi VPN enne Hiina reisi algust.
Järgnev IT-seadmeid puudutav loetelu pole kindlasti lõplik ja mõnede reisijate on järgnevad sammud kindlasti ebapiisavad, teiste jaoks võib-olla hoopis ülearused. Keskmise reisija jaoks annab see aga ülevaate, kuidas Hiina reisiks ettevalmistuda.
1. Riistvara
Hiina reisile tuleks võimalusel kaasa võtta “äravisatavad”IT-seadmed. See ei tähenda, et telefoni, tahvelarvuti või sülearvuti peaks reisi lõppedes päriselt ära viskama, vaid seda, et nende kadumine või kahjustumine poleks suur kaotus. Oma põhilise tööarvuti ja nutitelefoni asemel võiks reisile võtta seega asendusarvuti ja -telefoni.
Esiteks räägib selle kasuks juba Hiina kui reisisihi eripära. Hiina populaarseimad sihtpunktid on väga linnastunud, tiheda rahvastusega ja eurooplasele võõra keele- ning kultuuriruumiga. Kuritegevuse tase ja varguse või röövimise oht on piirkonniti erinev, kuid kui juhtub halvim, annab “teisejärgulise” tehnika kasutamine muretu tunde, et kaduma ei läinud väärtuslik seade.
Teiseks on oluline andmete kadu või privaatsuse rikkumine. Isegi kui arvuti või telefon ei kao füüsiliselt ära, on oht selles olevatele andmetele ning tarkvara turvalisuse terviklikkusele. Teisisõnu: oma peamise töövahendi puhul on lihtsalt võimalik kahju suurem, kui selles olevad andmed lekivad või kaduma lähevad, kui asendusseadme puhul. Loe lähemalt kolmanda punkti alt.
Asendusarvuti ja -telefoni võib valida vastavalt kasutaja maitsele ja eelistustele, kuid ilmselgelt ei peaks tegu olema väga kalli seadmega, muidu kaotab see samm mõtte. Üks võimalus on võtta reisile näiteks mõni vana arvuti ja telefon või siis laenata uus, aga suhteliselt soodne seade. Mõistlik on need enne reisi vanadest andmetest ja tarkvarast puhastada ja ette valmistada.
Sobilikud on nii Mac kui Windows. Kogemus Chromebookiga näitas, et kuigi see vastab üldiselt hästi vajadusele, on suur miinus on sõltuvus Google’i teenustest. Telefoniks sobivad nii Androidiga seadmed kui ka iPhone’id. Kui reisil on ette näha vajadust kasutada Hiina telekomioperaatorite kiiret 4G internetti, siis tuleks kontrollida, milliseid 4G sagedusi telefon toetab. Osade Hiina 4G võrkude sagedused ja nende tehnoloogiad erinevad Eestis ja Euroopas kasutatavatest, mistõttu ei pruugi telefon maksimaalset andmeside kiirust saavutada.
2. VPN
VPN on mõiste, mis tuleb endale selgeks teha igaühel, kes tahab Hiinasse reisides internetti kasutada.
Lühend tähendab virtuaalset privaatvõrku (virtual private network) ja ilma tehniliseks minemata võib selle toimet selgitada nii: VPN aitab mööda minna geoblokeeringutest ja arvutivõrgu tulemüüri seatud piirangutest.
Hiina on internetiliikluse jälgimise ja piiramise poolest üks agaramaid riike maailmas. See ilmneb näiteks Hiina veebisaitide ja sotsiaalmeedia aktiivses tsenseerimises. Teine oluline tunnus on niinimetatud Suur Hiina Tulemüür ehk tehnilised piirangud, mis ei lase Hiina arvutivõrkudest ligi pääseda mitmetele mujal maailmas asuvatele internetikülgedele. Sellise piiramise põhjused on selgelt poliitilised, aga ilmselt ka majanduslikud, ning seetõttu ei saa Hiinas ligi näiteks ühelegi Google’i teenustele (peale otsingumootori enda ka Gmail, videokeskkond YouTube jne), Facebookile, Instagramile, Twitterile, meediaväljaannetest on kättesaamatud New York Times, Bloomberg ja nii edasi.
Ent kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Selleks tulebki appi VPN, mis aitab luua Hiina võrgus asuval telefonil või arvutil ühenduse punktiga, mis asub väljaspool Hiinat – ühendus muutub “tunneliks”, mille kaudu kogu seadme internetiliiklus käib. Ühendudes Hiinas näiteks Euroopa VPN serveri külge, saab arvutit või seadet kasutada nii nagu see asuks justkui Euroopa riigi võrgus. See aitab Suure Hiina Tulemüüri piirangutest mööda minna ja kasutada kõiki eelnimetatud teenuseid nagu Gmail võiFacebook.
Hiina internetipiirangud on täiesti ametlikud ja seepärast on loogiline, et kui neist piirangutest VPNi abiga mööda minna, võib inimese käitumine minna vastuollu Hiina riigi seadusandlusega. Seega jääb VPNi kasutamine igaühe enese vastutusele. Samas näitab Hiinasse reisijate praktika, et VPNi kasutamine on täiesti tavapärane ja sellele ei järgne mingeid sanktsioone. VPNe soovitavad nii turismivahendajad kui ka näiteks ametlikud suurfirmad oma äripartneritele või külalistele. VPNiga on isegi ühendatud mõne (tüüpiliselt kallima) hotelli sisevõrgud, mis laseb hotelliklientidel segamatult keelatud teenuseid kasutada, kuigi ametlikult seda keegi ei reklaami.
Kuidas VPNi kasutada?
Kõige tähtsam nõuanne on VPNi äpid või programmid oma seadmesse laadida ja need seadistada enne Hiinasse reisimist. Põhjus on lihtne: Hiina võrgus olles võib suure tõenäosusega olla blokeeritud ka koht, kuhu oma telefoni või arvutisse üldse VPN saada.
Milline VPN teenus võtta? Põhiline erinevus on selles, kas tegu on tasulise või tasuta teenusega. Ütlust “tasuta lõunaid ei ole olemas”tasub uskuda ja tasuta VPN teenused teenivad oma kulud tasa mingil muul moel, tüüpiliselt sellega, et kasutaja näeb reklaame. Kuna VPNi teenusepakkuja “näeb”ja kontrollib kogu kasutaja internetiliiklust, võib see reklaame sisestada ka veebilehtede sisse. Privaatsusest saab lugeda pikemalt järgmise punkti juurest.
Mõned VPN-teenused, mis on tõestatult aidanud Hiinas internetipiiranguid vältida:
Oma arvutisse või telefoni tuleks laadida mitu erinevat VPN tarkvara (tarkvara ise ei ole üldjuhul midagi suurt ega erilist, vaid lihtsalt nupp, mis teeb mugavaks arvuti võrgusätete muutmise, nii et ühenduda teenusepakkuja serveri külge). Nimelt käib Hiina internetiregulaatorite ja VPN teenusepakkujate vahel teatav kassi-hiire mäng. Vahepeal blokeeritakse mõni VPN server ära – arvuti proovib ja proovib, aga ei saagi serveriga ühendust – siis vahetab teenusepakkuja serveri aadressi ja see muutub taas kasutatavaks.
VPN teenustes on tihti ka mitu erinevat geograafilist punkti. Näiteks valides Singapuri sihtpunkti ja sellega ühendus ei tööta (ilmselt on see blokeeritud), võib võtta järgmiseks Tokyo, Londoni võiNew Yorki punkti.
Ükskõik, millised VPNid valida, tuleks need korra enne reisi ka käima panna ja järele proovida. Nii saab kontrollida, kas ja kuidas konkreetne programm töötab, kas soovitud saitidele (Google, Facebook) saab ligi, kui kiire ühendus on, kas kasutamiseks on vaja tasulist kontot, kas sellel on mingi aja kestev tasuta prooviperiood, kas teenus segab reklaamidega interneti kasutamist ja nii edasi.
3. Privaatsus
Miks laiemalt privaatsust hoida ja selle kaotamise üle muretseda, on mõne teise artikli teema. Kuid siin toodud soovituste puhul on eeldatud, et Hiinasse reisija peab privaatsust oluliseks.
Oma andmetesse võiks Hiinasse reisides suhtuda nagu riistvarasse: nii, et nende kaotsimineku või kahjustumise korral oleks kahju võimalikult väike. Tark on eeldada, et andmetele pääseb ligi kolmas, mitte-soovitud osapool.
Mis privaatsust Hiinas ohustab? Esiteks seesama vähene internevabadus, mis seisneb valitsuse tsensuuris ja jälgimises. Muidugi ei maksa arvata, et Hiinas istub eriosakond töötajatega, kes eesti keelseid sõnumeid loevad, kuid mingil määral internetisisu filtreerimist tasub eeldada.
Teine oht privaatsusele on seesama, millega esimesest mööda saada – VPNid. Lõppkasutajale tasuta VPN teenused filtreerivad või indekseerivad ilmselt mingil moel kasutaja internetiliiklust või müüvad andmeid kolmandatale osapooltele. Kuna tegu on tasuta teenusega, ei tohiks tekkida ka ootust, et see on paha või lubamatu. Selline ootus on õigustatud tasuliste VPN-teenuste puhul.
Kaks viisi privaatsuse kaitseks
Esimene soovitus oma privaatsuse kaitseks ongi kasutada tasulist VPNi teenust. Nii tekib õigustatud ootus, et teenusepakkuja ei müü andmeid kolmandatele osapooltele, vaid austab klientide privaatsust. Mõistlik on üle lugeda ka teenusepakkujate kodulehekülgedel olevad privaatsuspõhimõtted ja -deklaratsioonid.
100%-list garantiid VPNi privaatsuse kohta on ilmselt võimatu saada, mistõttu hinnang teenusepakkujale taandub lõpuks usaldusele. Selle artikli autor näiteks eelistab Soome ettevõtte F-Secure VPNi Freedome ja see pole mingi turunduseesmärkidel öeldud lause, vaid tugineb lihtsalt isiklikele intervjuudele ja kontaktidele F-Secure’i peakontoris Helsinkis. Vähemalt on teada, millise kontori ette piketeerima minna, kui peaks selguma teenusepakkuja pettus.
Teine soovitus on võtta riistvara eeskujul kasutusele “äravisatavad”kontod. Selle asemel, et Hiinas kasutada oma põhilisi töö ja era e-postiaadresse, võiks teha ajutised kontod, kuhu võib näiteks põhilistele aadressidele tulevad kirjad suunata. Olulistele kolleegidele, äripartneritele, sõpradele ja pereliikmetele tuleks enne reisi saata selgitav e-kiri, et Hiinas suhtleb reisija läbi ajutise konto. Sotsiaalvõrgustike kasutamisest võiks hoiduda või teha ka nendesse ajutised kontod.
Nii saab vältida seda, et e-posti või sotsiaalmeedia kontole pääseb ligi keegi, kes varastab füüsiliselt arvuti või telefoni või mis tõenäolisem, saavutab ligipääsu tänu internetiliikluse jälgimisele.
Kui aga oma põhilist e-posti või sotsiaalmeedia kontot tuleb mingil põhjusel ikka Hiinas reisides kasutada, tuleks sellele kontole panna enne reisi algust unikaalne kordumatu parool. Pärast Hiinast naasmist tuleks konto parool jälle ära vahetada, aga mitte samal seadmel – Hiinas kasutatud arvuti ja telefon tuleks turvaliselt puhastada ja teha neile täielik alglaadimine.
