Rubriigi toob sinuni  Sponsor

Cleveroniga maailma vallutav Arno Kütt LinkedIni ja Facebooki ei kasuta

Foto: Mihkel Maripuu / PM/Scanpix Baltics

Arno Kütt on mees, kes mitte ei taha ega plaani maailma muuta, vaid on seda juba teinud ja teeb aina suuremas mahus. Pea 20 aastat tagasi Eesti suurima mööblikaupluse ON24 asutanud Viljandi ettevõtja Kütt teadis juba 14aastaselt, et temast saab ettevõtja. Kõrgkooli ta ei läinudki, kuna talle meeldis ise uusi asju teha ja luua.

2007. aastal asutatud SmartPOSTist on praeguseks välja kasvanud maailma tippu kuuluv kõrgtehnoloogilisi pakiroboteid tootev Cleveron. Tunamullu sõlmis Cleveron USA firmaga saja miljonilise lepingu pakirobotite valmistamiseks ning hiljuti hakkas ettevõtja loodud pakiautomaate kasutama USAs tegutsev maailma suurim jaekaubanduskett Walmart.

Juuni alguses esindas Arno Kütt koos äripartneri Peep Kullaga Eestit EY Maailma Aasta Ettevõtja 2017 finaalvõistlusel Monacos. Edukas ettevõtja teab, et mugavustsoon on väga ohtlik asi. Kui läheb hästi, siis eksivad need, kes arvavad, et see nii jääbki, sest tegelikult see nii ei ole. Vaatamata tihedale graafikule leidis Kütt Geeniuse jaoks aega, et rääkida, kuidas ta töötab.

Kes: Arno Kütt, pakiautomaatide ja -robotite tootja Cleveron OÜ juht ja omanik ning veebikaubamaja ON24 asutaja ja omanik

Asukoht: Viljandi, Tallinn

Üks sõna, mis kõige paremini kirjeldab, kuidas te töötate: Agiilselt

Arvuti: HP, kuna eelmine varastati ja ostsin kiirelt uue, kuid ei ole rahul. Kuid ma pole viitsinud seda ka välja vahetada.

Telefon: Sony Xperia C3, kompaktne ja väike, juba neli aastat vana. Ostsin selle mudeli, kuna tal oli tol ajal väga hea aku vastupidavus, kuid selle vahetamine uue vastu on lihtsalt tüütu.

 

Kuidas teist sai ettevõtja?
Olen loomu poolest ettevõtja ja see on minu elustiil. Tahtsin ettevõtjaks saada juba 14-aastaselt, kuna ma ei sobi palgatööle. Mul on vaja vabadust ja mul peavad olema oma eesmärgid, mida ma tahan ise ellu viia. Ma ei läinud peale kooli ka edasi õppima, sest mulle meeldib ise uusi asju teha ja luua.

Kuidas näeb välja teie tööpäev?
Mul ei ole nii, et nüüd lõppes tööaeg ja nüüd hakkas isiklik aeg. Mul on enda elu ja see jaguneb erinevate asjade vahel, minul tööaega kui sellist ei ole. Mõnikord kui ei ole tuju võtan näiteks teisipäeva vabaks ja lähen näiteks mere äärde ja teinekord teen nädalavahetusel hästi pikalt mingeid ettevõtetega seotud asju. See ongi elustiil, kus tuleb era-, töö- ja pereelu omavahel kokku kombineerida ja neid aegasid omavahel planeerida ja jagada.

Millised tehnoloogilisi seadmeid või tarkvara praegu kindlasti töös kasutate?
Kommunikatsioonivahenditena kasutan meili ja telefoni. Mul ei ole LinkedIn’i ega Facebooki vajadust. Kasutan erinevat graafika tarkvara nagu Google Sketchup’i, Corelit. Üritan loobuda sodimiseks mõeldud pabermärkmikutest ja kaustadest ning jooniste tegemiseks kasutan iPad Pro’d koos selle pliiatsiga. Seda on väga lihtne kustutada ja asju saab jagada.

Kui suurt ja millist rolli on tehnoloogia areng teie elus mänginud?
Mulle see meeldib ja üldjuhul ma testin ja katsetan uusi asju. See ei tähenda, et ma kõik kohe kasutusse võtaks, nagu näiteks virtuaalreaalsus (VR), kuigi ma näen sellel väga suurt tulevikku. Samuti 360° kaamerad. Praegu on ta mänguasi, aga kindlasti tuleb ta päris ärisse ka. Me oma töö juures katsetame, testime ja mängime nendega, et leida neile reaalset kasutust. See on ainult aja küsimus, kui need ärisse jõuavad.

Millal Cleveron VRi kasutama hakkab?
Me paigaldame VRi ka reaalselt oma seadmetele. Paigaldame Ameerikas kaameraid pakiautomaatide sisse, sest kui on mingi probleem, siis saaks VR prillid pähe panna ja vaadata, mis seal masina sees toimub. See on reaalne asi, et tehnik ei pea kohale minema ja vaatama, mis seal on juhtunud. Kuid me saame seda kaugelt läbi VR-prillide vaadata. Näen, et hakkame VRi sedasi kasutama. Selleks, et ühes pakiautomaadis on üks pakk viltu, ei pea inimene kohale sõitma, see on kulu. Robotit saab kaugelt juhtida. Seda saab teha Eestist ja tehnik USAs ei pea selleks poolt päeva raiskama.

Kui palju kirju päevas saate ning kuidas neis korda peate?
E-kirjad on väga suur peavalu ja stressiallikas. Päevas võib tulla kusagil 50 e-kirja ja nendega toimetulek on päris problemaatiline teema.

Kui palju vabal ajal IT vahendeid või tehnoloogiat kasutate?
Kasutan e-lahendusi nii palju kui võimalik. Jalgrattaga sõites kasutan Endomondot, sõites-reisides ja linnades on abiks Waze, Google Maps, Uber. Tööalaselt on oluline CollectNet, kuna see on Cleveroni pakijaotamise teenus, selle testimine ja proovimine on aktuaalne. Sõitude poolest on oluline ka WiseMile, kuna olen sellega seotud.

Kas eelistate Apple’i või Microsofti ja Google (Android) tooteid? Miks?
Olen tööalaselt olnud pikalt Androidi ja PC peal, kuna me kasutame Excelit ja oleme sellega harjunud. Telefon on ka Android olnud, aga esimese Apple tootena olen katsetanud iPadi. Kuid miks üks või teine – usun, et need on rohkem ususõjad ja usu küsimused.

Mis te arvutimängudest arvate?
Mulle päris arvutimängud ei meeldi ja neid ma ei mängi ka, kuid kui mingil hetkel aju kokku jookseb, siis võtan veebist Sudoku või kaardimängu Mahjong. See aitab lõõgastuda ja mõtted mingist asjast mujale viia.

Kas tunnete vahest, et olete nutisõltuv? Mida siis teete?
Ei tunne, sest ma pole teadlikult kasutusele võtnud sotsiaalmeediat ega Facebooki. Kuid meile võiks vähem vaadata.

Mida ajaviiteks kasutate?
Mulle meeldivad podcast’id kõige rohkem. Autoga sõites on hea kuulata erinevaid saateid nagu Buum, Restart, Digitund. Kui ma midagi loen, siis läptopist, kasutan dokki ja suurt ekraani, lugeda on laua taga kõige parem.

Mis on parim nõuanne, mille olete saanud? Kellelt?
Asutasin sisustuskaubamaja ON24 1998. aastal ning siis tulid veebidisainerid, kes tahtsid lehte paremaks teha, aga mina arvasin, et see on juba küll hea. Kuid disainer ütles mulle sellise lause: “Singitükikesi on parem nokkida pitsa pealt kui okse seest.” Ehk kogu e-poe disain ja keskkond on ülioluline.

Mis on suurim õppetund, mida sooviksite ka teistega jagada?
Seoses ettevõtlusega on see, et kui hakkab hästi minema, siis tekib mugavustsoon. Mugavustsooni kukkumine on väga ohtlik asi – kui sa näed, et ettevõte läheb ja ise enam pingutama ei pea. Kui sa loodad, et see jääbki nii, siis tegelikult see nii ei ole.

Kellele esitaksite needsamad küsimused? Miks?
Monacos EY World Entrepreneur of the Year 2017 konkursi žüriis oli Ilkka Paananen, kes on Supercelli asutaja Soomes. Kuna ta võttis meiega ühendust ja tõstis meid seal esile, siis oleks tore tema kohta rohkem teada saada.

Vaata kõiki selle rubriigi artikleid

REKLAAM

 

Videointervjuu nutika Eesti ettevõttega

Big Data Scoring on rahvusvaheline ettevõte, kes pakub krediidiasutustele eraisikute maksevõime hindamise teenust ja kes igapäevaselt tegeleb suurandmete analüüsiga.

Tehnoloogiaajakirjanik Hans Lõugas uurib Big Data Scoring tegevjuhi Erki Kert käest, mis teenuseid ettevõte pakub, kuidas ettevõte on kasutanud pilvetehnoloogiat oma globaalse ärimudeli vajaduste rahuldamiseks, mis on pilveteenuste kasutamise eelised rahvusvahelisel turul ja kuidas pilveteenused võimaldavad ettevõttel andmeanalüütikaga tegeleda ja andmete turvalisus tagada.

Vaata lähemalt intervjuust!