Rubriigi toob sinuni 

Mis on Eesti neljas mobiilivõrk Ester ja kes seal helistavad ning sõnumeid saadavad?

Kolme tuntud mobiilsideoperaatori kõrval tegutseb juba kümme aastat Eestis veel üks mobiilivõrk, mille leviala väärib riigi neljanda operaatori tiitlit, kuid mille iseärasuses on see, et kaubanduskeskuses sellega liituda ei saa. Mis on mobiilivõrk Ester ja milleks seda kasutatakse?

Operatiivraadioside võrk kena naisenimega Ester töötab tavalisele mobiilsidevõrgule sarnaselt, kuid selle kasutajad on erilised – politseinikud, päästjad, piirivalvurid, vanglaametnikud, häirekeskuse töötajad, raudteetöötajad ja paljud teised, kokku umbes 10 000 inimest. Käsijaamu, mis sarnanevad nuppudega telefonile, on nii nende töötajate autodes, lennukites, helikopterites, mootorsaanidel, ATVdel, hõljukitel, laevadel, isegi jalgrattapolitseinikud kasutavad neid.

Nagu nimigi ütleb, on võrgul palju pistmist operatiivsuse ehk kiirusega ja seetõttu ongi Esteri kasutajad peaasjalikud need, kes häda korral teile vilkuritega appi tulevad.

Estri teenust pakub koos koostööpartneritega Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT).

Mis on Ester?

See on justkui tavaline mobiilivõrk mastide ja telefonidega, aga ei ole ka. Näiteks kui tavaline mobiilivõrk töötab Eestis kõrgetel sagedustel, kuni lausa lausa gigahertsides, siis Ester töötab sagedusel  380 kuni 400 MHz. Madalamatel sagedustel on levi parem, ühe mastiga saab katta suurema maa-ala.

Estri võrk ei ole GSM-võrk nagu lihtsurelikel, vaid kasutab tehnoloogiat nimega TETRA. Apple’i ja Samsungi telefone seal pole, aga on hoopis näiteks Airbusid ja Sepurad. Üksteisele pilte ja videoklippe saata ei saa, Facebookis käia ei saa, küll aga on põhiteenuseks grupikõne. Telefonide akud peavad vastu 10-12 tundi aktiivset tööd ehk pisut kaue kui meie tavalised nutitelefonid ning ka hinnaklass on samasugune, mõnestsajast kuni tuhande euroni.

Kui kodanik kasutab mobiilsidet nii heade kui halbade uudiste edastamiseks, siis Ester saab kõige enam tööd, nii kehv kui seda ka öelda pole, hetkel, mil midagi koledat on lahti.

Häirekeskuses töötaval päästekorraldajal, kes võtab vastu hädaabinumbrile 112 laekunud kõnesid, on peas klapid. Inimestel on väga erinevaid muresid, juhtuda võib liiklusõnnetus, pliidil läks toit põlema, kedagi rünnati. Häirekeskus annab politseile, päästele või kiirabile korralduse appi minna ja just selleks kasutatakse ka Ester raadiosidet.

Sellises kohvris on Eestis konstrueeritud ning valmistatud TETRA kohvertugijaama lahendus. Seda kasutatakse ajutise leviala tekitamiseks või ajutiseks leviala mahu suurendamiseks väiksele maa-alal või hoones sees.

“Kogu aja, mil abi inimese poole liigub, vahetavad Häirekeskus ja abijõud Estri kaudu omavahel infot,” rääkis SMITi tehnoloogia valdkonna juht Tarmo Tulva. “Kus kannatanu asub, millised on tema vigastused, kas on vaja lisaks kedagi appi. Kiire ja täpne info on erinevatel sündmustel väga oluline ja ega meist keegi ei kujuta ette, et politseinik, kes õnnetuse korral peaks inimesi abistama, hoopis arvutis toimetaks. Tema käed peavad olema aitamiseks vabad.”

Või kujutlege suitsu sisse inimest päästma minevat päästjat, kus nähtavus on üsna kehv. Kas seal arvuti üldse saaks aidata?

Parem kui tavaline mobiiltelefon

Võite küsida, et miks siis politseinik või piirivalvuri ei võiks tavalise mobiiltelefoniga rääkida?

“Estri üks oluline eelis on grupikõne, kus korraga saab rääkida ainult üks inimene ja samal ajal kuulevad seda infot kõik, kel käsijaam on ja kanalgi õige,” rääkis Tulva. “Õnnetuse puhul pole mõeldav, et kõik paiskavad eetrisse infot läbisegi, kui tekib liiga palju müra ja info ei liigu õigesti, võib keegi ka lõpuks surma saada.” Lisaks on võimalik infot vahetada mitmes kõnegrupis.

Eks iga telefonikasutaja teab ka seda, kui kaua läheb aega, enne kui kõnet võttes teisel pool keegi toru haarab. Esmalt valid numbri, kas käsitsi või otsid telefoniraamatust, siis ootad kutsuvat tooni, seejärel ootad veel vastamist. Estris on kõne eetris 0,3 sekundiga ja läheb kohe ka õigetele inimestele.

Selline näiteks näeb välja üks mobiiltelefon, millega saab Estri võrgus rääkida. Pange tähele, et selle tegijaks on Airbus, mis tavalisele inimesele on ilmselt tuntud hoopis suure lennukitootjana.

Väheoluline pole ka turvalisus, sest erinevate õnnetuste või muude sündmuste ajal liigub raadioeetris palju tundlikku infot, mis pole kõrvalistele kõrvadele mõeldud.

Ester on ka töökindel teenus, näiteks kui ükskord läks ühes tugijaamas elekter ära, hoiti tugijaama generaatorite abil püsti viis ja pool päeva – siis tuli elekter tagasi.

Ester levib ka seal, kus mobiilsidefirmadel puudub huvi võrku luua, näiteks kaugemates metsanurkades, piiril, kuid õnnetused ei planeeri end levialasse ega vali kohta levi tugevuse järgi, see peab abiandjate jaoks igal pool olemas olema. Seetõtu on SMITil olemas kaks kaasaskantavat tugijaamagi, mis vajadusel viiakse ükskõik millisesse Eesti otsa.

Vähetähtis pole ka see, et levialaga peavad olema kaetud Eesti riigi territoriaalveed, sisuliselt ulatub Estri levi Tallinnast Helsingisse, sest ka näiteks politsei- ja piirivalveameti lennusalgal peab olema võimalus üle mere lennates infot vahetada.

Ja üks tore fakt veel siia lõppu – Esteri kaudu edastatakse ühes kuus miljon kõnesekundit ning kümme miljonit lühisõnumit.