Rubriigi toob sinuni 

Millistes Eesti kodudes varitseb tuleoht? Millist marki sigaretist maja põlema läks? Eesti riik teab

Päästeametnikud suitsuandureid paigaldamas. PM/Scanpix Baltics

Mida enam on korras inimeste ahjud ja pliidid, mida lihtsamini pääsevad inimesed suure õnnetuse ajal näiteks kaubanduskeskusest välja, seda turvalisem on meil kõigil elada. Selles kõiges on Eestis ohutuse infosüsteemil ehk OISil oma tagasihoidlik roll.

OISi kasutavad Päästeametis nii tuleohutusjärelevalve inspektorid, ennetajad kui päästjadki.

Näiteks on Päästeameti jaoks üks oluline teema kodunõustamine. Sisuliselt käib see nii, et päästjad lepivad võimalusel teiega küllatuleku kokku ning vaatavad teie kodu professionaali pilguga üle – kas kodus on suitsuandur, kas elektrijuhtmed on korras, millises seisus on ahjud-pliidid, mitu last peres elab ja kui vanad nad on ja ega ometi mõni pereliige toas ei suitseta.

Selle põhjal annavad päästjad nõu, kuidas oma kodu tuleohutumaks muuta, just sedasi, et nad ei peaks iial vilkurite ja sireeni saatel sellesse koju tagasi tulema.

Sellised näevad infosüsteemis välja kodunõustamise ankeedi üldandmed.

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse OISi tooteomanik Alvar Hint ütles, et kogutud andmed lisavad päästjad, olgu nad siis kutselised või vabatahtlikud, OISi.

Andmete põhjal saavad ennetajad panna paika järgmised kodukülastused, teha statistikat ja näha infot tuleohtlike kodude kohta. Selliste kodude omanike aitamiseks töötavad Päästeameti ennetajad koos partneritega senikaua, kuni kodu saab tuleohutuks.

Kaitse end ja aita teist

Ka erinevad ennetustegevused on OISi kantud. Ehk on ka teie lapsed osalenud “Kaitse end ja aita teist” (KEAT) laagrites, esimeste klasside lapsed saavad veeohutuskoolitusi ja kolmandate klasside lapsed käivad komandos päästjatel külas – kogu selle info sisestavad ennetajad süsteemi.

Siis on ennetajatel järgmiste tööde planeerimiseks teada, millistes koolides või lasteaedades on ohutusest juba räägitud, kuhu peaks lapsi harima minema ja nii edasi.

Lisaks ennetajatele ja päästjatele kasutavad OISi näiteks Päästeameti menetlejad, kes käivad pärast tulekahju või tulekahju ajal sündmuskohal, koguvad sealt andmeid, teevad pilte ning lõpuks kirjeldavad OISis ära ka tulekahju tekkepõhjuse. Ka selle info põhjalt on Päästeametil võimalik teha kokkuvõtteid, näiteks tulekahjude tekkepõhjuste kohta.

Kui sigaretist maja põlema läheb, küsib infosüsteem isegi seda, millist margi sigaretiga tegu oli.

Ka tuleohutusjärelevalve ametnike jaoks on OIS oluline tööriist. Esmalt on OISis tööplaanid, kes kuhu ja millal peab minema. Kui ametnik kontrollib näiteks koole, kaubanduskeskuseid või hotelle, teevad nad oma külaskäigust paikvaatlusprotokolli, kuhu panevad kõik olulise kirja.

Näiteks kas kaubanduskeskuses on väljapääsuteed kenasti avatud ja tulekustutussüsteemid õigesti hooldatud, kas koolides on tuletõkkeuksed olemas ja majast välja pääsemist piisavalt harjutatud.

Kogu info kantakse taas OISi. Samuti lisatakse infosüsteemi info keemiaga tegelevates ettevõtete kohta, näiteks mis aineid nad ettevõttes käitlevad või kuidas on lood evakuatsiooniplaanidega.

Selle info põhjal saab taas teha tööplaane, vaadata, kus asutustes oli kõik korras, kuhu oleks vaja veel kontrollima minna, samuti on iga ettevõtte kohta olemas detailne info ja kontaktid.

Ahjud ja kaminad lähevad internetti

Lähiajal tekib OISi uue asjana küttesüsteemide register, ehk kõik Eestis kasutatavad küttesüsteemid ja nende seisukord peab OISi kirja saama.

Selles aitavad Päästeametit kutselised korstnapühkijad, kes kannavad pärast pliidi või ahju hooldust küttekollete seisukorra OISi sisse. Kuna igal küttesüsteemil peab olema kutselise korstnapühkija akt, siis ka see info lisatakse registrisse.

“See info on väga oluline ennetajatele, sest katkine küttekolle viitab selgelt võimalikule tuleohule,” rääkis Hint.

Inspektoritel on arvutis tööplaan ees, kust on näha, kuhu ja mida kontrollima peaks minema.

Kuna korstnapühkijad pole Päästeameti töötajad, vaid sootuks eraettevõtjad, saavad nad kasutusse teistsuguse OISi lahenduse, kui täna on ametnikel. Nimelt on neil võimalik infot süsteemi sisestada veebikeskkonnas, mis omakorda saadab info OISi.

Tuleohutusaruanne, mida ettevõtted igal aastal esitavad, juba on veebipõhine, just sinna küttekollete infogi lisatakse.

“Kuna Päästeamet laiendab ennetustegevusi üha enam, siis peab ka infosüsteem ajaga kaasas käima. Samamoodi nagu vanasti olid suurte korrusmajade koridoride kappides rulli keeratud tulekustutusvoolikud, mida tänapäeval enam keegi ei kasuta, liigub ka info üha enam paberilt infosüsteemidesse. Kokkvõttes on oluline koostöö ja meile on Päästeamet OISi arendamiseks andnud päris palju usaldust. Aitame neil ju infosüsteemi abil Eestit turvalisemaks muuta,” ütles Hint.