Rubriigi toob sinuni 

Mida näeb politsei, kui sa kiiruskaamerast trahvi saad ja kuidas seal andmed liiguvad?

Foto: Maanteeamet

Sõidad mööda maanteed, sätid autos uut raadiokanalit või vaatad telefoni saabunud sõnumit ning ei märkagi spidomeetrit jälgida, kui korraga käib teeäärsest kiiruskaamerast sähvatus.

See, et varsti laekub sulle trahviteade, on autojuhtidele hästi teada. Aga kuidas kogu see süsteem õigupoolest töötab? Kuidas jõuab hoiatustrahv kiiruskaamerast adressaadini?

Tuleb välja, et info peab välgukiirusel mitmest kohast läbi hüppama, isegi politseiametniku silme eest läbi käima ja vajadusel ka automaatselt tõlgitud saama. Võtame selle pika ja huvitava ahela lahti.

Kaamerast kontorisse

Maanteeametile kuuluvates kiiruskaamerates on tarkvara, mis fikseerib kiiruseületuse salvestisel. Salvestisel on lisaks kiirust ületanud sõidukile ka andmed rikkumise aja, asukoha ja mõõdetud kiiruse kohta. See käib nii kähku, et kui oled oma pildi kiiruskaamerasse jätnud, pole sa kaamerast veel eriti kaugele sõitagi jõudnud.

Maanteeametist liiguvad rikkumise andmed turvalisi andmesidekanaleid pidi menetlemiseks politseile ehk hoiatusmenetluse infosüsteemi, lühikese nimega HIS, mida arendab Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskus (SMIT).

Niimoodi näeb politsei jaoks välja kiiruskaamerast tulnud rikkumisel sõiduki registreerimismärgi tuvastamine.

Suures plaanis on see infosüsteem kasutaja ehk trahve menetleva ametniku jaoks aga lihtsalt üks programm, kus ta kogu kiiruseületamisega seonduvat infot näeb ning selle trahviks vormistada saab.

HIS tooteomanik Virko Vuks rääkis, et HIS võtab talle saadetud andmepaketi lahti ja politseinik näeb infosüsteemist juba teksti kujul eeltäidetud andmeid. Ühel lehel on kenasti kirjas auto number, kiiruse ületamise aeg ja koht.

Käivitub päringute ahel

Aga see pole veel kõik. HISis hakkavad kiiruseületamise infot lahti võttes taustal automaatselt tööle veel mitmed päringud.

Arvuti läheb küsib liiklusregistrist, kes on sõiduki vastutav isik ja rahvastikuregistrist saab süsteem teada tema elukoha andmed. Ka see info kuvatakse HISis.

Politseinik peab need andmed alati üle kontrollima, sest masinal endal õigust trahvi teha ei ole. Seda peab alati tegema inimese käsi.

“Infosüsteem ise kindlasti kellelegi hoiatusmenetlust tegema ei asu, alati peab inimene sellised andmed üle kontrollima, ikka selleks, et võimalikke vigu vältida,” rääkis Vuks.

Politseinikul kulub andmete kontrollimiseks ja trahviteate koostamiseks tavaliselt paar minutit, sest vajalikke andmeid pole vaja ühekaupa HISi sisse toksida, vaid need kuvatakse sinna automaatselt. Ilmselt sõidad sina selle kõige ajal veel autoga Tallinnast Tartusse.

Kui andmed kontrollitud, saab menetleja rikkumise kinnitada ning HIS koostab mõne nupuvajutusega trahviteate, millele juhtumiga tegelenud politseinik lisab oma digitaalse allkirja.

Trahviteade tuleb igal juhul kohale

Kui info on kokku kogutud ja trahviteateks muudetud, on see vaja inimesele kätte saata. Neile, kellele pole võimalik hoiatustrahvi elektrooniliselt edastada, saadetakse trahviteade automatiseeritult postiettevõtte Omniva kaudu paberkandjal.

Muide, ühtlasi ei pääse trahvita ka kiiruskaamerasse sõitnud välismaalased. Neile saadetakse trahviteade, infosüsteemi poolt tõlgituna, sõiduki päritolu riigi keeles. Rikkuja andmed saab HIS Euroopa Liidu ühisest liiklusregistrist EUCARIS. Trahviteade edastatakse inimesele Omniva abil postiga.

Aastas tehakse HISis ligikaudu 120 000 trahviteadet ja HIS on kokkuvõttes üks kiire menetlustööriist, mis hoiab PPA tööaega kõvasti kokku.

Lisainfot loe siit.