Rubriigi toob sinuni 

Kust Eesti politseinikud, päästjad ja piirivalvurid kaardid saavad ja millised need on?

Ortofoto kaart koos tehnovõrkude ja erinevate huvitpunktidega. Kaardiandmed: Maa-amet, Päästeamet, Regio.

Peene lühendi GIS ehk geoinfosüsteem taha mahub terve kaartide maailm, mis aitab leida abivajajat, viib omavahel kokku abistajad ning võimaldavad teha terve rea tarku otsuseid.

Kaarte läheb vaja tegelikult pea igal päästjal, politseinikul või piirivalvuril, kuid selle vahega, et väga sageli enam keegi metsas või tänaval paberkaart näpus ei tööta. Püüdke ette kujutada, kuidas kaks politseiniku seisavad tänavanurgal, suur maakaart käes ja üritavad õiget sihtkohta leida. Või häirekeskuse töötajat, kes teie hädaabikõne peale pastakaga mööda kaarti teie asukohta taga ajab ja vahemaid mõõdab. Ilmselt ei taha selline pilt eriti silme ette tulla.

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) GIS-meeskonna liige Kaido Irdt ütles, et geoinfosüsteemide üheks osaks võib küll nimetada kaarte, aga selle taga on palju enamat, ehk geoinfosüsteemis on kõige aluseks on geoandmed.

Ka torud tuleb kaardile kanda

“Geoandmed on tavalise inimese jaoks kõik teda ümbritsev ehk puud, tänavapostid, majad, erinevad kaablid, kanalisatsioonitorud, veevõtuhüdrandid, jõed, järved,” rääkis Irdt. “Aga ka need andmed, mis on kokkuleppelised nagu linnapiirid, katastripiirid ja nii edasi, kuid digitaalse kaardi kujul.”

SMITi GIS-meeskond pakub kaarte erinevatele SMITi arendatavatele infosüsteemidele nagu näiteks hädaabiteadete menetlemise infosüsteem HKSOS, e-politsei, kiirabide ja päästjate suurtes päästemasinates asuvale m-GISile jne. Ja neile tavalisest, inimkeeli maakaardist, enam ei piisa.

Näiteks hädaabi teadete menetlemise infosüsteem HKSOS on üks väga oluline GIS-teenuste kasutaja.

SMIT geoinfo rakendus, mille kaudu saavad haldusala töötajad erinevaid geoandmeid hallata. Pildil olevad kaardiandmed: Maa-amet ja Päästeamet.

“Juba siis, kui inimene 112 helistab, võtab HKSOS piltlikult öeldes ühendust GIS-süsteemiga ja need kaks lahendust määravad ära, kus helistaja tõenäoliselt asub ja millised politseinikud, kiirabi või päästjad on abivajajale kõige lähemal,” rääkis Irdt.

Väljakutse info kuvatakse samal ajal juba ka järgmistes infosüsteemides, näiteks kui väljakutsele on vaja minna politseil, siis saavad patrullid e-politseis asuvale kaardile samuti väljakutseinfo, ka siin töötab tagaplaanil GIS-lahendus. Sama toimub kiirabide ja päästjatega, ka nemad saavad autos asuvale tahvlile info kaardi kujul.

Kaart ja kihid

Ühe hädaabikõne taga hakkab lisaks põhilistele infosüsteemidele tööle terve kaardimaailm, mille abil vahetatakse väga erinevate abistajate vahel infot. Lisaks aluskaardile ehk tavalisele kaardi kõige lähedasemale variandile on võimalik kasutada lisaks väga mitmeid kaardikihte. Sisuliselt on tegu nagu sibulaga: keskel on sisu ehk alati automaatselt kuvatav aluskaart ja kihte võid sellele peale laduda just nii palju kui sul töö tegemiseks vaja on. Näiteks lisad aluskaarile bussipeatused, koolid-lasteaiad, erinevad riigiasutused, veevõtukohad, kilomeetripunktid, katastripiirid.

Kihte on võimalik seega juurde panna ja ära võtta. Kaido Irdt muidugi lisab, et mida enam on üksteise peal kihte, seda kirjum ja keerulisem on pilt, seega kaartide kasutajad valivad lisatavaid kihte ikkagi hoolikalt ja vastavalt vajadusele.

Aluskaart koos droonide lennutamise piirangualadega. Kaardiandmed: Maa-amet ja Lennuliiklusteeninduse AS.

SMITi GIS-tiimil on aluskaartide ja kaardikihtide hoidmiseks geoinfo andmebaas. Kuigi SMITi teised teenused võiksid aluskaarti käia “küsimas” ka Maa-ametist, on Irdti sõnul SMITis lahendatud teenus nii, et aluskaarti hoitakse enda andmebaasis ja sellest on tehtud mitu koopiat. Sisuliselt on see vajalik selleks, et politseinike, päästjate ja piirivalvurite lahendused töötaksid kiirelt ja kogu aeg.

Andmeid saabki-GIS meeskond nii avalikust- kui erasektorist, kellest suurim ruumiandmete haldaja on Maa-amet. Peaaegu kõik andmed jõuavad GIS-tiimi digitaalsel kujul ja meeskonna ülesanne on saadud andmetega toimetada nii, et teised andmeid kasutavad infosüsteemid neist õigesti aru saaksid.

“Andmed tulevad meile sisse, meie kirjeldame selle põhjal kaardikihid ja teenused ning seejärel saavad erinevad infosüsteemid neid kasutada. Ehk infosüsteem oskab sealt edasi joonistada kaardile vajaliku teekonna, leida lähimad vajalikud aadressid, hooned, abivajaja või abistaja, täpsustas Irdt.

Kaart peab uus olema

Loomulikult ei tohi sellised olulised andmed olla vanad. Näiteks aadresse uuendatakse GIS-andmebaasis igal öösel.

GIS-teemat on SMITis suuremas mahus veetud viimased kolm aastat ja Irdti sõnul on selle aja jooksul kaartide järele vajadus ainult kasvanud. Näiteks on meeskond lisaks andmebaasi loomisele arendanud piirivalvuritele ja päästjatele vajalikud vahendid, kuhu nad saavad enda tööks vajalikku infot lisada. Näiteks piiripostide või tuletõrjehüdrantide infot ei hoita enam Excelis, vaid need kantakse spetsiaalsele kaardile. Nii väheneb algallikast teistesse süsteemidesse jõudvate andmete vigade hulk.

Mustvalge põhikaart koos ohtlike ettevõtete ja hüdrantidega. Kaardiandmed: Maa-amet ja Päästeamet.

“Eks geoinfomaailm on keerukas, samas kui vajadus kogu aeg kasvab. Soovime, et ka kasutajate teadlikkus kaardiandmete kasulikkusest üha tõuseb, sest kaardiandmete pealt saab teha väga häid juhtimisotsuseid. Meie endi tulevik on see, et jõuaksime geoandmete uuendamise kiirusega reaalaega välja ehk päästjad ja politseinikud näeksid väljasõidule minnes lisaks teekonnale, sündmuse infole ja abivajaja asukohale ka seda, milline on teedel liikluskoormus ja kasvõi ilm. Ehk paneme oma teenustesse tarkust üha juurde.”