Rubriigi toob sinuni  Sponsor

Helistad 112, kiirabi, politsei ja tuletõrje sõidavad välja. Aga mida näeb samal ajal oma ekraanidelt häirekeskus?

Foto: PM/SCANPIX

Loodame, et seda ei juhtu mitte kunagi, aga igaühel meist võib juhtuda kole lugu – laps komistab mänguhoos ja lööb pea ära. Laps nutab, haav on peas ja paanikas lapsevanem helistab hädaabinumbril 112. Sealt edasi asub tegevusse hädaabiteadete menetlemise infosüsteem lühikese nimega HKSOS.

Kui häirekeskuses töötav päästekorraldaja hädaabikõnele vastab, on tal HKSOS ekraanil lahti ning kõne alustamise hetkest on osa infot, näiteks helistaja asukoht ja tema telefoninumber päästekorraldajale hädaabiteate vastuvõtmisel abiks. Väga palju infot sisestab süsteemi päästekorraldaja helistaja jutu põhjal.

Esimesena näeb päästekorraldaja HKSOSi kaardil helistaja eeldatavat asukohta ehk kaardile tekib kuni kolm helistaja eri värvi ja suurusega positsioneeringuala. Iga ala tähendab midagi. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse SOSi arendusmeeskonda kuuluv Julia Mähonen ütleb, et eri värvid ja ala suurused tähendavad tegelikult erinevat infot, näiteks helistaja asukoha täpsust ja kõne asukoha leidmise viisi.

“Asukoha täpsus sõltub mitmest asjad, näiteks, kui tihedalt on telefonimaste, milline telefon helistajal on või kas helistaja asub toas või õues,” ütles Mähonen.

Selline näeb välja hädaabiteadete menetlemise infosüsteem olukorras, kus hädaabiteadet õnneks parajasti tulnud pole.

Kuigi esmane info helistaja asukoha kohta jõuab kohe koos kõnega kaardile, küsib päästekorraldaja helistaja käest kõne käigus üle, kus õnnetus toimus, sest helistaja ei pruugi ise olla sündmuskohal, näiteks teavitab suurest hoone tulekahjust mis asub kilomeetreid teemast eemal, või on positsioneeringuala ebatäpne.

Esimesena küsib päästekorraldaja mis juhtus. Seejärel hakkab päästekorraldaja HKSOSist sündmuse tüüpjuhtumit otsima, seda saab ta teha nii märksõnade kui ka oma teadmiste ja kogemuse põhjal.

Kui laps lõi pea ära, sisestab päästekorraldaja süsteemi näiteks sõna pea ja talle näidatakse erinevaid tüüpjuhtumeid, mis võiksid helistaja murega seotud olla. Muidugi toimub selline töö inimesega rääkimisega samal ajal, ikka selleks, et aega kokku hoida. Kokkuvõttes aitab HKSOSi küsimustik välja selgitada, mis juhtus ja millist abi on vaja.

Kui päästekorraldaja on välja selgitanud, mis ja kus juhtus ja millist abi ning kui kiiresti on vaja, salvestab päästekorraldaja HKSOSis sündmuse ja see on nähtav logistikule ning politsei korrapidajale, kes saadavad sõltuvalt juhtunud õnnetusest HKSOSi abil välja kiirabi, päästjad või politsei.

Helistaja ja päästekorraldaja kõne võib veel samal ajal kesta, näiteks võib olla päästekorraldajal vaja küsida veel küsimusi, et sündmuskohale jõudvatel abiandjatel oleks inimese abistamiseks võimalikult palju infot. Või on vaja hädaabinumbrile helistajal vaja häirekeskuses töötava meediku juhendamist. Sellisel juhul suunatakse tema kõne meedikule.

Logistiku töölauale ei teki sündmused niisama, vaid HKSOS paneb erinevad õnnetused olulisuse järgi ritta. Kõige kiiremad ja kriitilisemad eespool ning need, millega on veidikene enam aega, tagapool.

Hädaabiteadete infosüsteem võib mõnele tunduda natuke arvutimängu moodi, aga vahe on selles, et õnnetused ja päästeteenistused on siin ikkagi päris.

Logistik avab HKSOSi salvestatud sündmused, nagu öeldud, olulisuse järjekorras. Logistik näeb HKSOSist ka seda infot, milline päästeauto, politseimasin või kiirabi on abivajajale kõige lähemal ja kui kaua abi kohale sõitmiseks eeldatavasti aega kulub. Selleks on HKSOSi loodud rida reegleid ja eeldusi, mille põhjal logistikule abiandjaid näidatakse.

“Näiteks on reegel, mitu päästemasinat koos päästjatega peaks tulekahjule sõitma, ehk logistik ei pea seda kriitilises olukorras ise välja mõtlema,” ütles Mähonen.

Erinevad abijõud kuvatakse kaardi peal erinevalt, reaalajas kaardil liikuval kiirabiautol on peal rist, politseiautol on peal vilkurid ja päästjatel redel. Kui kiirabi, politsei või päästjad on parasjagu vabad, siis on nende autod rohelised, kollast värvi ikoonide puhul teavad logistikud ja politsei korrapidajad, et abi on teel ja punane masin tähendab kaardil seda, et abi on kohale jõudnud.

Kaardil on näha ka sündmused, mis on HKSOSis registreeritud. Pääste, kiirabi ja politsei sündmuste kuvamiseks on kasutusel erinevad tingmärgid ja erinevad värvid.

Kaardivaates on hästi näha, kus päästeteenistuste autod parajasti asuvad ning kas nad on vabad või täidavad ülesannet.

Kui sündmusele on vajalikud abiandjad leitud, vajutab logistik HKSOSis nupule nimega “Korraldus”. Seejärel liigub tööülesanne näiteks peatrauma puhul HKSOSist kiirabiautos asuvas tahvlis töötavasse infosüsteemi. Infosüsteemi kaardile tekib kiirabimasinas abivajaja asukoht ja kiireim teekond sündmuskohale.

Logistik alarmeerib läbi HKSOSi näiteks kiirabi ja suhtleb nendega läbi Esteri võrgu, selle kõne peale lähevad ka kiirabijaamas häirekellad tööle ja logistik kordab Esteri abil kiirabijaamas asuvatesse kõlaritesse, et nüüd on vaja inimestele appi rutata. Meedikud vajutavad seepeale autos asuvas süsteemis nuppu “Väljasõit” ja logistik näeb reaalajas kaardil, et see kiirabi läks kaardil kollaseks, ehk ta on abivajaja poole teel.

Logistiku töö ühe sündmusega lõppeb siis, kui abi andjad ehk päästjad või kiirabi lahkuvad sündmuskohalt. Samal ajal võib ühel logistikul töös olla mitu erinevat sündmust.

Kuna inimeste abistamisel on iga sekund arvel, on HKSOS just see infosüsteem, mis toetab päästekorraldajal infot kiiremini ja täpsemalt töödelda.

Kokkuvõttes on HKSOSis neli väga head ja vajalikku osa. Esiteks Häirekeskuse ekspertide poolt ette valmistatud küsimustik, reeglitele vastav online’is uuendatav väljasõiduplaan, kaart politsei, päästjate ja kiirabide reaalaja asukohtadega ja helistaja asukoha positsioneerimine.

Kõik on loodud ikka selle nimel, et abivajaja saaks abi võimalikult kiiresti.

“Iga sekund tõepoolest loeb,“” ütles Mähonen.

Vaata kõiki selle rubriigi artikleid

Selle rubriigi sisu teeb ja toob teieni Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT). SMIT arendab infosüsteeme, mida kasutavad päästjad, politseinikud, piirivalvurid, Häirekeskuse päästekorraldajad. Sa puutud SMITiga märkamatult kokku siis, kui saad lapse, abiellud, taotled passi või ID-kaarti, lähed reisile ning ületad piiri, helistad hädaabinumbril 112. Meie sada teenust toimivad oluliste inimeste taustal iga päev selleks, et igaühel oleks Eestis hea ja turvaline elada.