Turnit loob käed-vaba piletisüsteemi nimega Jiffi, mis on Tartus juba kasutusel
Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Jiffi meeskond 2015. aasta Ajujahi finaalis. Pildil alates vasakult Tanel Ainla, Marek Tuul, Andres Osula ja Kristiina Keelmann. Foto: Andres Raudjalg
Sel nädalal on Geeniuse nädala idufirmaks Turnit, kelle valmistatud Jiffi rakendus lubab bussis reisida nii, et midagi kuskil viipama ei pea. Erinevalt paljudest teistest nädala idufirma rubriigis kajastuvatest teenustest, on Geenius Jiffit ka ise järele proovinud ning see töötab ja teeb seda hästi. Geeniuse küsimustele vastas ettevõtte tegevjuht Andres Birnbaum.
Mis on teie suur idee?
See küll ei ole Eestis nii kuum teema, kuid maailma suurlinnade teemaks on aktiivne autostumise vastu võitlemine. Meie missiooniks lühidalt on saada inimesed autodest ühistransporti, mille läbi väheneks liikluse intensiivsus. Meie nägemuses juhtuks see läbi ühistranspordi populariseerimise mugavama pileti soetamise ja valideerimise protsessi näol. Läbi paremate sõiduandmete on linnadel võimalik paremini planeerida ühistranspordi, et pakkuda paremaid liinigraafikuid.
Millised on teie piletisüsteemi eelised praegu valitseva viipamissüsteemi ees?
Reisijad ei pea mitte midagi erilist tegema, et piletit soetada ja valideerida. Saab käed taskus minna bussi ja bussist väljuda ning ei pea rahakotti välja taskust võtma – eriti mugav, kui sul on 2 kotti käes, lapsevanker lükata või jalgratas käekõrval. Selle tulemusena väheneksid ka järjekorrad viipekaardi tuvastite juures ning buss saaks kiiremini peatusest minema sõita. Bussid püsivad paremini graafikus, lüheneks kogu sõiduaeg, mis on oluline näitaja võrreldes autoga.
Millal saavad kõik süsteemi kasutama hakata?
Kui kõik hästi läheb, siis kõik Tartu ühistranspordi kasutajad järgmise aasta alguses. Kogu ülejäänud Eesti osas ilmselt on teised piirkonnad äraootaval seisukohal, kuidas teenus Tartlaste poolt vastu võetakse. Kogu maailmas võtab see tõenäoliselt kauem aega ja nõuab mõtteviisi muutust. Enamikes kohtades on mõte, et inimesed võiksid vabalt siseneda ühistransporti kõigist ustest, veel võõras, paljudes linnades tuleb siseneda esiuksest ja tõestada pileti olemasolu sõidukijuhile ja sellise protsessi puhul pole Jiffist suurt tolku. Siiski on hakanud ühistranspordi korraldajad aru saama, et vabalt sisenemisega ühistransport suudab paremini võistelda autodega. Näiteks New York ja Boston teatasid hiljuti, et tahavad hakata selles suunas liikuma. See oleks vesi Jiffi laadsete lahenduste veskile.
Foto: Kuvatõmmis videost
Kas loodate tulevikus asendada praegu levinud viipamisega toimiva piletisüsteemi?
Lähitulevikus tõenäoliselt mitte, kuna ei saa eeldada, et kõigil inimestel on kaasaegne nutitelefon. Jiffi saab olema tavalise viipamisega (või paberiga) piletisüsteemi mugavusteenus nutitelefonide omanikele ja võiks omada isegi suuremat osakaalu. Siiski nutitelefonid koguvad üha laialdasemat kasutust. Kaugemas tulevikus võiks see olla pigem reaalsus, et käed-vabad süsteemid vahetaks välja tavapärased viipamisega süsteemid.
Kes on tegijad ja mis on nende taust?
Idee autor Andres Osula, ühistranspordi entusiast, kes omab väga pikaajalist kogemust piletimüügisüsteemide väljatöötamises selles valdkonnas. Idee teostajad on pikaajalist IT-tarkvara ja riistvara arenduse kogemust omav tehniline tiim, eesotsas Marek Tuulega. Sama tandem osales ka 2015. aasta Ajujahi konkursil ja võitis selle.
Kes on investorid ja kui palju nad firmasse juba raha on pannud?
Hetkel on Turnit investoriteks praegused omanikud T-grupp ning Norra ettevõte Nettbuss. Investeeringuid on kasutatud mõlema toote edasiarendamiseks. Raha, aega ja jõudu on panustatud Jiffi tootesse märkimisväärselt ja seda kulub kindlasti ka edaspidi.
Millega te raha hakkate teenima?
Me oleme tehnoloogia pakkuja. Meie eesmärk on keskenduda mobiiltelefonil baseeruvate piletimüügi lahendustele valideerimisteenuse pakkumisele nii lõppklientidele kui ka erinevatele partneritele. Kuna paljudel linnadel on olemas juba toimivad mobiilirakendused reisijatele, siis meie rakenduse komponenti saab edukalt paigaldada olemasoleva rakenduse sisse, mis võimaldaks reisijatel pileteid osta ka käed-vabad režiimis. Üheks hinna komponendiks on kindlasti kogu süsteemi paigaldamine, näiteks sõidukitesse tuleb paigaldada BLE sensorid. Jooksva teenuse hind sõltub valideerimiste mahust.
Miks olete just teie see üks kümnest idufirmast, kes ei lähe pankrotti?
Kuigi meie ajalugu ei ole veel väga pikk, me ei pea ennast siiski enam väga iduettevõtteks – meie kaugliiklusele mõeldud toode Turnit Ride oma soliidset kliendibaasi üle Euroopa. Jiffit võib kutsuda meie ettevõtte siseseks idu-projektiks, sest me oleme veel katsetuste ajajärgus. Jiffi projekti edukuse määrab suurel määral, kui hästi õnnestub meil Tartu projekt ja kui hästi me suudame seda turundada leidmaks uusi pilootprojekte juba väljaspool Eestit.
Mida teil täna kõige rohkem vaja on?
Hetkel kõige suuremaks väljakutseks on hoida elus Bluetooth ühendust kasutajate telefonides. See maailm on äärmiselt kirju, kuna erinevad telefonitootjad ja telefoni mudelid kontrollivad Bluetooth kasutust väga erinevalt. Selle jaoks kuluks meil igati ära sarnane kogemus erinevate telefonidega ning ka tihedama koostöö saavutamine telefonide tootjatega selles osas oleks oluline.
Mida te järgmise 12 kuu jooksul saavutate?
Tartu projekti sooviks lõplikult ja stabiilselt töösse saada. Lisaks alustada 2-3 uue pilootprojektiga väljaspool Eestit.
“Nädala idufirma” on rubriik, kus me tutvustame igal nädalal mõnd põnevat Eesti idufirmat, kes tahab maailma muuta.
