Rubriigi toob sinuni  Sponsor

HackMotion tahab panna personaaltreeneri sinuga samadesse riietesse

Vasakult: Atis Hermanis ja Janis Linde TechChill konverentsil, näitamas prototüüpi Läti presidendile Raimonds Vejonisele ja TechHub Riga asutajale Andris Berzinsele.

Lätis baseeruv idufirma HackMotion, mis osaleb Eesti iduettevõtete kiirendis BuildIT, soovib luua nutikat riietust, mis jälgib sinu liigutusi treeningutel ja juhendab sind parema tulemuse saavutamisel. Geeniuse küsimustele vastas firma tegevjuht Janis Linde.

Mis on teie suur idee?

HackMotion loob nutikaid riideid spordi õppimiseks. Mitmete spordialade harjutamisel, nagu golf, tennis või täpsuslaskmine, tuleb sul korduvalt teha üht kindlat liigutust, et tegevus võimalikult heaks saada. Pidevalt eratreeneriga treenimine on kallis ja keeruline korraldada. HackMotionis teeme riietusest treeneri, mis saab alati sinuga olla. Kasutame liigutusi tuvastavat tehnoloogiat, mis registreerib iga keha poolt tehtava liigutuse. Nutitelefoni äpp analüüsib liigutusi ja annab tagasisidet läbi kõrvaklappide või otse ekraanil. Samuti loob rakendus visuaalse 3D-mudeli sinu liigutustest.

Täna uurime spordialasid, kus meie tehnoloogia enam kasu tooks. Alustasime lumelauasõiduga, kuid paistab, et golfimängijad võiksid harjutamisel tollest lahendusest enam kasu lõigata.

Miks on HackMotioni lahendus parem tänastest aktiivsusmonitoridest?

Kasutades liigutuste salvestamise tehnoloogiat, taasloome digitaalselt täpselt need liigutused, mille kasutaja tegi. Seetõttu saame me anda kasutajale ülimalt detailset ja täpset tagasisidet ning soovitusi, kuidas ta oma liigutusi parandama peaks. Kontrastina, aktiivsusmonitor saab sisuliselt öelda, kas midagi toimub või mitte, aga ei saa öelda, kus suunas ja kui kiirelt liikumine toimub rääkimata selle vormist. Seega ei  saa ta ka anda tagasisidet, mis oleks vajalik neile, kes soovivad saada sporditreeningu tasemel informatsiooni.

Keda näete oma peamiste konkurentidena?

See sõltub sellest, mis spordialale me esimese toote loome. Näiteks Golfis on mitmeid sarnase põhimõttega tooteid, nagu K-Vest, MySwing, 4Dmotion. See on hea märk, kuna see näitab, et turul on nõudlust säärast tüüpi toodete vastu.

Kes on tegijad ja mis on nende taust?

Atis Hermanis (tehnoloogiajuht) on viimased viis aastat Riia Tehnikaülikooli tehnoloogia ja arvutiteaduste instituudis uurinud kantavaid liikumissensoreid ning omab laialdasi teadmisi tehnoloogiainseneeria alal.

Janis Linde (tegevjuht) on töötanud kui äri ja tehnikaajakirjanik Läti suurimates kirjastustes nagu Dienas Mediji ja Santas izdevnieciba, lisaks sellele on töötanud ta ka tootehaldurina Tele2 Lätis ja asutanud kaks väikeettevõtet lätis.

Juris Breicis (juhatuse liige) on juhtinud Tele2 Läti tootearenduse osakonda ja on loonud ning omab mitmeid ettevõtteid. Omab MBA’d.

Kes on investorid ja kui palju nad firmasse juba raha on pannud?

2016. aasta oktoobrist alates, mil firma asutati, oleme isiklikult panustanud firmasse ligi 20 000 eurot. Umbes 80 000 eurot on saadud erinevatest toetusprogrammidest nii Eestis kui ka Lätis, kuid alustame investorite otsimist aasta lõpus.

Millega te raha hakkate teenima?

Peale kahe kiirendi lõpetamist, BuildIt Eestis ja Startup Sauna Soomes, saime me aru, et meie toodet peavad esmalt kasutama hakkama sporditreenerid ja instruktorid. Meie tootega on neil võimalik osutada lisateenuseid. Hiljem, kui teame oma lõppkasutaja vajadusi paremini, toome turule tavakasutaja toote.

Miks olete just teie see üks kümnest idufirmast, kes ei lähe pankrotti?

See on keeruline küsimus, millele saab anda palju mõttetuid vastuseid. Reaalsus on aga see, et idufirmad nurjuvad päris tihti. See ongi erinevus tavalise äritegevuse ja idufirmanduse vahel. Tavaline äri kasutab lahendusi, mis on testitud ja töötavad kindlalt, neil on väga väike ruum riskimiseks, kuna kahjud võivad olla väga suured. Aga idufirmad otsivad lahendusi, mis võiksid töötada. Ja see tähendab juba eos uute asjade proovimist ja veelkord proovimist, kuni miski jääb paigale ja töötab.

Meil on omad hüpoteesid ja teooriad ja me üritame neid kas tõestada või ümber lükata. Probleem seisneb selles, et paljud inimesed annavad üsnagi kiiresti alla, kuna nurjumised on väga kurnavad. On hetki, mil mitte miski ei paista töötavat, sa tunned end halvasti, raha saab kohe otsa ja su idee, mis veidi aega tagasi oli suurepärane tundub järsku mõttetu ja jama. Aga need on ainult ajutised nurjumised. Kui meeskond peab vastu ja jätkab vigadest õppimist, idee kohandamist uute hüpoteesidega jõuab see lõpuks ka selleni, mida nõuab turg.

Keskmiselt võtab idufirmal tavaliseks firmaks saamine aega umbes seitse aastat. Kui igaüks nii kaua vastu suudaks panna, siis oleks minu arvates nurjumine ka nullilähedane. Ja lõpuks on kõik kinni firma asutaja iseloomus. Kui palju on ta valmis pingutama, et eesmärgile jõuda ning kuidas töötab meeskond pingeolukorras? Hiljuti avanes mul võimalus pidada kõne TedX konverentsil, kus kõnelesin meie idee sünnist ja päevatöö muutumisest idufirma asutamiseks. Selles kõnes sisaldub enamik asju, mis mind motiveerivad. Iseseisvuse vajadus, idee alge isiklikust kogemusest, lõpliku otsuse tegemine, hirmu ja tahtejõu kasutamine enda efektiivsuse arendamiseks. Ja ehkki meie kaasasutajate motivatsiooniallikad on erinevad, on meil kõigil sama seisukoht vastupidavuse osas, austus üksteise vastu ja tahtmatus ettearvatava elu vastu kontorilaua taga.

Mida teil täna kõige rohkem vaja on?

Esimesi kliente.

Mida te järgmise 12 kuu jooksul saavutate?

Esimeste pilootprojektide eduka lõpetamise, minimaalse võimekusega toote loomise, testimise ja kohandamise kliendi vajadustele, väikeste tootmisahelate loomise, valmisoleku laieneda ka teiste riikide turgudele ning maailmakuulsa sporditööstuse nõustaja tähelepanu.

Vaata kõiki selle rubriigi artikleid